Sotsiaalministeerium asub uurima väljarändehuviga elanike osakaalu

Uuringuga tahetakse saada ülevaadet, milline on praegu Eesti tööealise elanikkonna huvi ja valmisolek välismaale tööle minemiseks ning võimalikest välismaal töötamise kogemustest. «Tööjõuturul toimuva paremaks jälgimiseks on sotsiaalministeeriumil oluline omada teavet tööealise elanikkonna väljarände soovide kohta,» põhjendas ministeeriumi tööpoliitika info ja analüüsi osakonna juhataja Ene Kaldma.

Tegemist on kordusuuringuga, mis võimaldab tulemusi võrrelda varasemate andmetega. Samu küsitlusi on tehtud ka aastatel 2000, 2003, 2006 ja 2010.

2010. aasta uuringutulemustest selgus, et võrreldes varasemate aastatega on teistesse riikidesse tööle minna kavatsevate inimeste arv suurenenud. Kui 2006. aasta küsitluse andmetel oli Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal hinnanguliselt 3,9 protsenti tööealisest rahvastikust (umbes 36 000 inimest), siis 2010. aastal ulatus see näitaja 8,5 protsendini (umbes 77 000 inimeseni). Samas oli konkreetsete ettevalmistusteni 2010. aastal (nt kandideerinud tööle, õppinud keelt) jõudnud 43 000 inimest.

«Majanduslangusest tingitud palkade langemine ja tööpuudus soosis Eestist väljarännet. See puudutas eriti teravalt noori, mehi, madalama kvalifikatsiooniga ja maapiirkondadest pärit elanikke, kelle valmisolek välismaale tööle minna oli võrreldes teiste rühmadega suurem. Samas olid välismaale tööle minna soovijate usk töö leida madalam kui varasematel aastatel,» märkis Kaldma.

2010. aasta uuringu tulemustest selgus, et 15 protsenti nendest, kes on teinud konkreetseid ettevalmistusi välismaale tööleasumiseks, soovis Eestist lahkuda alatiseks. Neli aastat varem oli nende osakaal 4 protsenti.

«Käesolevaks, 2013. aastaks on olukord tööturul teatavasti paranenud, kuid küsimuseks jääb, kas perioodil 2010-2013 on toimunud olulisi muutusi tööealise elanikkonna väljarändepotentsiaalis või on hoiakud võrreldavad 2010. aasta olukorraga?» lisas Kaldma, mida ootab tellitavalt küsitluselt.

Uuringu sihtrühma moodustavad Eesti tööealised elanikud, uuringu raames tuleb küsitleda minimaalselt 1500 inimest vanuses 15-64 aastat. «Uuringu raames on oluline anda hinnang väljarändamist kaalunud ja väljarännanud töötajate suurusele üldkogumis,» selgitas Kaldma.

Ministeerium eeldab, et uuring läheb maksma ilma käibemaksuta kuni 16 600 eurot.

Küsitlusuuringu tulemuste põhjal koostatud toimetis valmib hiljemalt järgmise aasta alguseks.