Valimiste hea tava lepe ootab endiselt Keskerakonna allkirja

EMSL-i juhataja Urmo Kübar ütles, et praeguse seisuga on leppele alla kirjutanud Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised ja Rahvaliit.

Keskerakond teatas teisipäeval, et on küll valmis ühinema EMSL-i algatatud erakondade hea valimistava kokkuleppega, kuid soovib seda eelnevalt meedia sõltumatust ja jõustruktuuride apoliitilisust käsitlevate punktidega täiendada.

Kübar ei näe hea tava leppe täiendamiseks mingit vajadust, kuna seal on juba sees punkt, mis käsitleb avaliku võimu mittekasutamist oma valimiseesmärkide saavutamiseks.

«Minu hinnangul langeb see punkt kokku Keskerakonna sooviga, mis puudutab jõustruktuuride apoliitilisust,» märkis Kübar.

Kübar lisas, et leppes on ka punkt, mis käsitleb omavalitsuste lehtede mittekasutamist valimiseesmärkide saavutamiseks. Meedia sõltumatusest puudutava punkti lisamist leppesse ei pea Kübar kohaseks, kuna tegemist on erakondadevahelise leppega, millest meedia tegevus ei sõltu.

Kübara sõnul ei saa lepet ka seetõttu täiendama hakata, et viis erakonda on sellele juba alla kirjutanud ning kui seda täiendada, tuleb kogu protsessi uuesti alustada, mis on aeganõudev, samas on valimisteni jäänud vähem kui kuu.

Kübar lisas, et põhimõtteliselt oleks hea ka see, kui Keskerakond täidaks leppes sätestatud põhimõtteid ilma sellele allkirja andmata.

Kübara sõnul tullakse lepingu teksti juurde tagasi pärast valimisi, kui see on mõnd aega kehtinud, et seda siis vajadusel muuta. Samas märkis ta, et erakonnad saavad omavahel kokku leppida asjades, mis neist endist sõltuvad, ning meedia ja õiguskaitseorganite tegevus, mida käsitlesid Keskerakonna ettepanekud, sinna alla ei kuulu.

EMSL-i nõukogu tegi kõigile riigikogus esindatud erakondadele valimiste heas tavas kokkuleppimiseks ettepaneku märtsi alguses.

Lepe näeb ette, et läbipaistvuse tagamiseks rahastatakse kõiki valimiskampaaniaga seotud kulusid üksnes erakonna eelarvest ning avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest makstavat toetust, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele parteidele.

Samuti ei tohi riigi- või omavalitsusasutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad inimesed osaleda oma tööajast erakondlikus kampaanias.

Leppe kohaselt peavad parteid hoiduma valimiskampaanias valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest ja eelistama valimisreklaamile debatte ja kohtumisi valijatega.

Kampaania teemaderingi peab hea valimistava kokkuleppe järgi määrama enam ühiskondlik olulisus ning vähem atraktiivsus ja lihtsus.

Valimislubadused peaksid lepingu kohaselt olema seotud valitava esinduskogu pädevusega ja keskenduma enam plaanitavale poliitikale, mitte aga mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele. Rahaliselt hinnatava lubaduse puhul peavad erakonnad välja tooma nende maksumuse ja tuluallika.

Ühtlasi näeb kokkulepe ette, et valimistel osalevad kandidaadid annavad hiljemalt aktiivse kampaaniaperioodi alguseks avalikult teada, kas nad asuvad valituks osutudes esinduskogusse ka tööle.

Valimiskulutustele ülempiiri seadmist lepe ei käsitle.

EMSL on põhjendanud valimiste hea tava kokkuleppimise vajadust sooviga muuta valimised ausamaks ja läbipaistvamaks, tõsta valijate teadlikkust, tagada valimiskampaaniates ausa mängu põhimõtete järgimine ja tugevdada demokraatiat.

Samas pole hea valimistava leppes midagi uut, kuna näiteks eelmiste kohalike valimiste eel allkirjastasid toonased Isamaaliit ja Res Publica, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond e-Riigi Akadeemia algatusel hea tava e-valimiste kohta.