/nginx/o/2012/05/11/1101090t1h194d.jpg)
Välispoliitika ekspert Kadri Liik tõdes, et kuigi 1990. aastatel tegi saadikute kohaolek paljudes riikides imesid, kui Eesti püüdis näidata end hea kandidaadina Euroopa Liitu, siis tänapäeval ei pruugi see tingimata nii olla.
Liik: saadiku kohalolek riigis ei pruugi olla imerohi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Liik rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et see, kas saatkonna töö on edukas, ei sõltu saatkonna suurusest või saadikute hulgast, vaid siiski inimesest kohapeal.
«On väikeseid saatkondi, mis teevad väga head tööd, kui seal on väga head inimesed, kellel on selgelt defineeritud ülesanded,» märkis ta.
Samas võib tema sõnul tekkida saatkonnatöö jätkusuutlikkuse küsimus, kui väga heale saadikule ei leita lähetusaja lõppedes sama head asendajat.
«Me sageli kipume saatma ikkagi neid, keda pole kusagile panna või keda tuleks edutada saadikuks, see hakib selle ära, teine asi on muidugi see, et eesmärke tuleks natuke paremini defineerida,» ütles ekspert, lisades, et igas riigis saadiku omamine ei ole tähtis, kuna suhtlemine ei käi tänapäeval enam paljuski läbi saatkondade.