Aru: lapse eraldamine perest on ametniku kaalutlusotsus

«Ametnik, kes omab laste olukorra kohta kõige rohkem informatsiooni, peab hindama, kas konkreetses olukorras on kõik seaduses nõutud tingimused täidetud või mitte,» ütles Aru.

Valla- või linnavalitsusel on kehtivate seaduste järgi õigus laps perekonnast eraldada oma kaalutlusotsustuse alusel ja eelnevalt kohtult luba küsimata, kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu. Seda, kas lapse elu või tervis on ohus, peab otsustama konkreetse juhtumiga tegelev ametnik.

«Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes,» lisas ta.

Perekonnaseaduse järgi võib kohus lapse vanematest eraldada juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Ta märkis, et kindlasti võiks riik senisest enam panustada laste ja perede toetamisse ja nõustamisse, pakkudes peredele vajalikke teenuseid ja toetusi. «Oluline on, et pered saaksid laste kasvatamisega ise hakkama ja seda kõikjal Eestis. Vajalike teenuste piirkondliku kättesaadavuse ja teenuste kvaliteedi tagamiseks on oluline luua riiklikul tasandil koordineeritud nõustamis- ja teenustekeskuste süsteem.»

Laste ja perede arengukavas on ühe meetmena kavandatud pereõdede ülesannete võimalikku täiendamist regulaarsete koduvisiitide osas lapse esimese eluaasta jooksul. Nii riiklikul tasandil koordineeritud nõustamis- ja teenustekeskuste süsteemi loomise kui kohustusliku regulaarse tervisekontrolli sisseseadmise vajalikkusele on õiguskantsler ka varasemalt tähelepanu juhtinud.