Põhiseaduskomisjon algatas riigikogu liikmete immuniteedieelnõu

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul kirjutatakse eelnõus lahti see, mida tähendab ja kuidas rakendub põhiseaduse säte, mille kohaselt on riigikogu liige puutumatu. «Senine regulatsioon on olnud ebapiisav, tõlgendus- ja kohaldamisraskusi tekitav, millele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler,» märkis ta.

Immuniteet peatab kuriteo aegumistähtaja

Komisjon rõhutas eelnõu seletuskirjas, et immuniteeti saab ja võib kasutada ainult selleks, milleks ta on mõeldud ehk vabaks ja takistamatuks poliitiliseks tegevuseks ja rahva mandaadi teostamiseks, ning see ei või saada ega olla kaitsekilbiks kriminaalsele, õigusvastasele või ebaeetilisele käitumisele. Et vältida saadiku immuniteedi väärkasutust, määratakse eelnõuga kindlaks juhud, millal ja kuidas see rakendub.

Ühe muudatusena näeb eelnõu ette, et immuniteet rakendub ainult ametisoleku ehk riigikogu liikmeks oleku ajal, mis tähendab, et immuniteet peatab inkrimineeritava kuriteo aegumistähtaja alates tema suhtes kahtlustuse esitamisest. Aegumistähtaja kulgemine taastub immuniteedi kaotamisel ehk siis, kui see võetakse saadikult ära või kui tema riigikogu liikmeks olek lõpeb.

Põhiseaduskomisjoni kinnitusel on muudatus vajalik, et riigikogu liiget saaks siiski võtta tema volituste lõppemise järel kriminaalvastutusele.

Menetlustoiminguteks on vaja ringkonnakohtu või riigikogu esimehe luba

Seletuskirja kohaselt vajab saadik immuniteedikaitset nende menetlustoimingute eest, mis riivavad intensiivselt tema mandaadi takistamatuks teostamiseks vajalikke õigusi, nagu näiteks elukohast lahkumise keeld, kinnipidamine, vahistamine, läbiotsimine ja elektroonilise side varjatud jälgimine. Komisjoni sõnul võib selliste toimingute intensiivsus olla erinev ja seetõttu vajavad need ka erinevat regulatsiooni.

Põhiseaduskomisjoni hinnangul peaks enne süüdistusakti koostamist tehtavateks ja riigikogu liikme puutumatust intensiivselt riivavateks menetlus- ja jälitustoiminguteks riigi peaprokuröri taotluse alusel loa andma Tallinna ringkonnakohtu esimees. Kuigi komisjon kaalus vastava pädevuse andmist ka riigikogu juhatusele või erikomisjonile, otsustati ringkonnakohtu esimehe kasuks just tema sõltumatuse tõttu.

Samas ei laiene ringkonnakohtu esimehe nõusolek riigikogu hoones asuvate ametiruumide läbiotsimisele ning sealt leitud asitõendite, dokumentide, salvestiste ja sidevahendite kopeerimisele ja kaasaviimisele. Nendeks toiminguteks, aga ka saadiku riigikogu serverites asuva tööalase kirjavahetuse väljaandmiseks on eelnõu järgi vaja riigikogu esimehe nõusolekut.

Ühe muudatusena on eelnõus kirjas ka, et kui riigikogu liige ise on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute läbiviimisega, siis pole sellekohast nõusolekut küsida tarvis. Seletuskirja järgi lähtutakse seega riivete erinevatest raskusastmetest ning riigikogu liikme ja menetleja õigustatud huvist asjaolud kiiresti välja selgitada.

Süüdistuse esitamiseks peab nõusoleku andma parlament

Üldtunnustatult ei rakendu immuniteet kuriteo vahetul toimepanemiselt tabatud saadiku suhtes, keda võib sel juhul näiteks vahistada parlamendi nõusolekuta.

Kui riigikogu liiget kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises vaid kuulduste või kaudsete tõendite põhjal, vajab süüdistuse esitamine riigikogu eelnevat nõusolekut. Samuti peab riigikogu andma süüdistuse esitamiseks nõusoleku teise astme kuriteos kahtlustamisel, kui inkrimineeritava kuriteo eest saab karistada vabadusekaotusega.

Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks teeb parlamendile riigi peaprokuröri taotlusel ettepaneku õiguskantsler, kes võib vajadusel tutvuda kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ei tohi kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid. Nõusoleku andmiseks peab selle poolt olema vähemalt 51 riigikogu liiget.

Muudatused jõustuvad kahe aasta pärast

Põhiseaduskomisjon soovib muudatused jõustada järgmisest, 2015. aastal valitavast parlamendikoosseisust. Lisaks reguleerib eelnõu ka riigikogu liikmetele riigisaladustele juurdepääsu loa andmist.

Saadikupuutumatuse probleemid tõusid taas päevakorrale mullu oktoobris, kui õiguskantsler Indrek Teder otsustas keskerakondlastelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikukaitse võtmise taotlused riigiprokuratuurile tagastada, sest ehkki prokuratuur ja kaitsepolitsei lähtusid saadikute kodus ja autos tehtud läbiotsimist lubades ja seda läbi viies kehtivast menetlusseadustikust, on seadus ise Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus.

Teder pole rahul 2011. aasta septembris kehtima hakanud seadusemuudatustega, mille järgi peab parlamendi asemel õiguskantsler otsustama, kas anda nõusolek saadiku suhtes kriminaalmenetluses mõningate menetlustoimingute tegemiseks. Samuti ei ole tema hinnangul põhiseadusega kooskõlas, et saadiku juures läbiotsimise korraldamiseks pole tarvis riigikogu nõusolekut.

Teder rõhutas sügisel, et riigikogu liikme puutumatus laieneb kõigile kriminaalmenetluse toimingutele, mis saadiku füüsilise vabaduse ja kehalise puutumatuse piiramise ning eraellu ja kodu puutumatusesse sekkumise tõttu võivad vaba mandaadi teostamist suuresti mõjutada. «Puutumatuse võib aga põhiseadusest tulenevalt ära võtta üksnes riigikogu,» ütles ta.

Teder juhtis seaduse põhiseadusvastasusele tähelepanu ka 2011. aasta oktoobris ning möödunud aasta märtsis tegi ta parlamendile ettepaneku seadust muuta. Riigikogu on ettepanekuga nõustunud.