Narvas suri hooletusse jäetud pooleteisekuune imik

Kuu aega tagasi, 13. veebruaril avastas lapselastele külla läinud vanaema ühes Narva korteris, et tema kõige pisem lapselaps, 1,5-kuune tüdrukuke on surnud. Esialgsetel andmetel oli laps surnud juba mitu päeva tagasi, kuid kui kaua täpselt, selgitab välja ekspertiis, mille valmimiseni kulub veel paar nädalat.

Mis imikuga juhtus, saab samuti selgemaks ekspertiisi valmides. Väliseid vägivallatunnuseid lapse surnukehalt ei leitud, kuid naabrite väitel olid lapse vanemad Marina (31) ja Aleksandr (33) pikemat aega korteris pidu pidanud. Naabrid nägid last viimati 10. veebruari öösel.

«Pool üks öösel tuli Aleksandr trepikoja ukse juurde ja hakkas fonoluku kella helistama. Laps oli spetsiaalses kandekotis, mille isa pani maha,» rääkis korteriühistu esinaine Larissa Padelkovitš. Mingil põhjusel ei lasknud aga lapse ema meest ja last poolteist tundi korterisse ja naabrid kutsusid välja politsei, sest imiku pärast tekkis tõsine mure. «Me kartsime, et laps külmub ära, palusime politseinikel ta varjupaika viia,» meenutas ühistu esinaine.

Politsei nõudmise peale avas Marina siiski ukse ning lasi mehe ja lapse tuppa. «Kui Aleksandrilt küsiti, mida ta sellisel kellaajal lapsega õues tegi, vastas mees, et Marinal tuli hamburgeriisu ja ta võttis lapse ka kaasa, jalutama.»

Padelkovitši sõnul olid Marina ja Aleksandr mitu nädalat järjest ilmselt pidutsenud – korterist kostis igal ööl valju muusikat. «Kuid nende lapsed, nii imelik, kui see ka ei ole, ei nutnud, neid pole üldse kuulda olnud. Ma käisin nende korteris päev enne, kui surnukeha leiti, sest nende all elav naaber kurtis, et lagi lekib. Köök oli koletult must, igal pool vedelesid tühjad viinapudelid, kasutatud mähkmed ja toidujäägid. Lapsi ma ei näinud, lastetoa uks oli kinni,» rääkis ühistu esinaine. Lapsi oli peres kolm – kümneaastane poiss, nelja-aastane poiss ja pisitütar.

Perekonna vastaskorteris elav Sergei märkis siiski, et 8. veebruaril lapsed nutsid. «Uks oli valla, vanemad vedelesid purjus peaga maas, lapsed nutsid. Kutsusin politsei ja kirjutasin avalduse. See ei viinud aga kuhugi, rohkem pole ma politseisse pöördunud, pole mõtet,» ütles ta.

See polnud ainus avaldus, mis selle pere kohta politseisse tehtud on. Ka laste vanaema, kes nüüd oma pisima lapselapse surnuna eest leidis, tegi juba kaks aastat tagasi politseisse avalduse, et lapsed on hooletusse jäetud ja vajavad abi, sest vanemad kuritarvitavad alkoholi, märkis Narva noorsoopolitsei juhi Natalja Burjakova.

Tolle avalduse tulemusena teavitati linna sotsiaalosakonda ja perega hakkas tegelema sotsiaaltöötaja.

Sotsiaaltöötajad käisid pere juures viimati umbes nädal enne tragöödiat, kuid ei leidnud põhjust lapsi perest eemaldada. «Lapsed magasid voodites, vanemad oli kained. Korteris oli räpane, me andsime vanematele nädala aega, et korter ära koristada. Räpane korter ei ole aga veel alus lapsed ära võtta,» ütles Narva sotsiaalameti direktri kt Galina Vologdina.

Pärast noorima lapse surnukeha leidmist viisid sotsiaaltöötajad kaks vanemat last vanemate juurest ära.

Marina ja Aleksandri suhtes algatati kriminaalasi lapse surma põhjustamises ettevaatamatusest. Ülekuulamistel on vanemad andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kuidas nende pisitütar suri.

Kaks ja pool aastat tagasi oli Narvas teinegi sarnane juhtum – tookord kukkus aknast alla surnuks aastane poisike, tema purjus vanemad magasid samal ajal peatäit välja. Lapse ema karistati hiljem kaheaastase tingimisi vangistusega, lapse isa suhtes kriminaalasi lõpetati, kuna mees suri.

Narva sotsiaalameti direktori kt Galina Vologdina sõnul on piirilinnas praegu 101 kriisiperekonda, keda sotsiaalametnikud kontrollivad. Sel ega möödunud aastal pole ühelgi lapsevanemal Narvas vanemlikke õigusi ära võetud. Lapsi on küll ajutiselt varjupaika viidud füüsilise vägivalla või hooletusse jätmise tõttu, kuid kumbki neist pole aluseks, et lapsed kohe vanematelt jäädavalt ära võtta. Perega hakkavad töötama psühholoog ja sotsiaalametnik, kes püüavad pere ühtsust säilitada.

Kuus perekonda on Narvas siiski viimase 14 kuu jooksul kohtusse saadetud, et kohtunik otsustaks, kas võtta emalt-isalt õigused.

«Vanemad peavad väga «pingutama», et õigustest ilma jääda,» nentis linna sotsiaalameti juht. Muu hulgas arvestab kohus kümneaastaste ja vanemate laste soovi jääda oma vanematega. Vologdina märkis, et teab vaid ühte juhtumit, kui laps ei soovinud ema juurde jääda.