Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/06/08/5487995t1h1ea8.jpg)
/nginx/o/2011/08/31/729442t1hef4a.jpg)
Keegi ei kahtle, et tarkadel valikutel on noore inimese elus ülioluline osa ja mõtestatud otsuste langetamise tähtsust tuleb koolis igati rõhutada. Ja kindlasti ei piirdu õpilaste valikud vaid tulevase elukutsega. Seepärast arvan, et mitmetes arvamusavaldustes välja toodud abinõu õpilaste valikute kergendamiseks – karjääriplaneerimise tähtsuse tõstmine –, on vajalik, kuid vaid üks komponent. Vaatlema peaksime koolikorraldust ja õppekava, kuivõrd need toetavad õpilase oskust valida, selle tähendust mõista ja otsuste eest ka vastutada.
Mõned sel teemal avaldatud arvamused on jäänud hinge kriipima. Näiteks tekitab minus siiani mitmeid mõtteid noore õpetaja Triin Toomesaare artikkel «Eesti kool toodab PISA-testide kõrgetele tulemustele vaatamata alltöövõtjaid» (PM 06.01). Eesti koolile on seal antud karm hinnang: «Teisisõnu, me võime küll paikneda PISA-edetabeli esiotsas, ent nii kõnealune test kui ka riigieksamid mõõdavad ja demonstreerivad eelkõige seda, kuivõrd häid liinitöölisi me välja koolitada oleme suutnud.»