Notarid saavad õiguse sõlmida ja lahutada abielusid

Justiitsminister Rein Langi sõnul saavad notarid seadusega õiguse osutada ametiteenuseid, mille puhul kehtib samasugune regulatsioon nagu ka kohustuslike ametitoimingute puhul.

Nii saavad notarid õiguse anda tõestamistoiminguväliselt õigusnõu, sealhulgas maksuõiguse ja välismaa õiguse alastes küsimustes. Langi sõnul hõlmab see lisaks suulisele nõustamisele inimesele dokumentide koostamist, kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning inimese esindamist haldusmenetluses ja kohtus registriasja lahendamisel.

Muudatuste järgi saavad notarid tegeleda ka lepitamise ja vahekohtumenetlusega ning kinnitada alates 2010. aasta juulist abielude sõlmimist ja lahutamist. Lisaks antakse notaritele välismaal kasutusse minevate Eesti avalike dokumentide tunnistusega ehk apostilliga kinnitamise õigus, mis praegu on viiel ministeeriumil.

Seadus tõstab ka 1993. aastast kehtinud notaritasu fikseeritud määrasid, ehkki vähem, kui valitsus algselt esitatud eelnõuga soovis. Parlamendi õiguskomisjoni reformierakondlasest liikme Erik Salumäe sõnul otsustasid fraktsioonid kolme enamlevinud notariaaltoimingu tasumäära algselt pakutuga võrreldes kuni poole võrra vähendada kokkuleppel notarite kojaga.

Nii tõuseb füüsilise isiku muu volituse tõestamise tasu varemplaanitud 650 krooni asemel 400 kroonile, õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamise tasu 500 krooni asemel 250 kroonile ning allkirja ja allkirjanäidise kinnitamise tasu 260 krooni asemel 200 kroonile.

«Minu arvates on see arukas kesktee, mis tagab ühelt poolt selle, et notariteenuste eest on võimalik enamikul inimestel maksta. Ja tuletan meelde, et kui mõni inimene seda ei suuda, siis on seaduses juba praegu olemas sellest vabastamise võimalused. Teisalt tagab see notariteenuse kättesaadavuse Eesti eri paikades,» ütles Salumäe muudatuste teisel lugemisel riigikogus.