Klaas: riigieksamite süsteem vajab põhjalikku inventuuri

«Olen veendunud, et praegu kehtiv süsteem vajab põhjalikku inventuuri, sest riigieksamite puhul on aja jooksul meelest läinud nende algne eesmärk ning riigieksamitest on saanud asi iseeneses. 1996. aastal kui riigieksamid kehtestati, tehti seda eesmärgiga saada teada õpilaste teadmiste ja oskuste tase ning riigieksamid ei tohtinud mõjutada gümnaasiumi lõpetamist. Praegu aga käib tuupimine riigieksamite nimel,» ütles Klaas Postimehele.

Ta selgitas, et vaja on uuesti läbi rääkida ning kokku leppida, kas riigieksameid üldse teha ja nende ülesanne. «Üks keskne teema on, millist rolli tohivad riigieksamid mängida gümnaasiumi lõpetamisel ja kuivõrd võivad kõrgkoolid kasutada nende tulemusi kõrgkooli vastu võtmisel.»

Riigieksamite temaatika tõstatus mõne kuu eest, kui õpetajad avaldasid muret, et 2014. aastast kohustusliku matemaatika riigieksamil ei pruugi abituriendid ületada gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikku 50 protsendi lävendit.

Komisjon otsustas avada töös oleva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste raames nii riigieksamite teema kui ka gümnaasiumi lõpetamise korra laiemalt. Komisjonis on olnud kõne alla ka riigieksamite lävend, matemaatika riigieksami korraldus ning koolieksami sisu ja kooli roll selle määratlemisel. Arutelud on kaldunud sinna poole, et koolidel peab olema suurem otsustusvabadus koolieksami sisu üle.

Komisjonile tegi ettepaneku riigieksamite korraldus üle vaadata haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning komisjon planeerib teha selles vallas tihedat koostööd ministeeriumiga, lisas Klaas.

Kindlasti arutame gümnaasiumi lõpetamise korraldust põhjalikult koolijuhtide ühenduse, õpetajate liidu, õpilasesinduste liidu, üliõpilaskondade liidu, rektorite nõukogu ja kutseõppeasutuste nõukoguga. «Kui süsteemi muuta, siis peaks see hakkama kehtima alates 2014. aasta riigieksamitest.»