/nginx/o/2013/01/14/1523294t1hadfa.jpg)
Praxise analüüs Rahvakogu ettepanekutele näitas, et valimisringkondade alateema levinum ettepanek oli moodustada Eestis üks üleriigiline valimisringkond, mille puhul kõik valijad saaksid valida endale kõige sobivama kandidaadi.
Rahvakoguliste soov: üks üleriigiline valimisringkond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimisringkondade alateemas esitati Rahvakokku 118 ettepanekut, mis moodustab kõikide valimiste teemal esitatud ettepanekutest 7 protsenti. Domineeris seisukoht, et Eestis peaks moodustuma üks üleriigiline valimisringkond, kus kõik valijad saavad valida kõikide kandidaatide seast. Seda pooldas 1046 inimest ja vastuhääli oli 291.
Positiivse küljena toodi peamiselt välja süsteemi lihtsust ja selgust. Lisaks sellele leidsid inimesed, et rahvasaadikud hakkaksid siis Eestit käsitlema kui tervikut, mitte kui erinevate osade summat. Valija saab valida oma lemmikkandidaadi ükskõik millisest Eesti piirkonnast, seega on suurem tõenäosus leida endale sobivaim kandidaat.
Kandidaatide esitamise protsess oleks lihtsam ja selgem, kaoksid peibutuskandidaadid valimisringkondades ning oleks tagatud valimiste üldisus ja ühetaolisus.
Nõrgad kohad
Ent muudatusel nähti ka miinuseid. Esiteks soosiks üleriigiline valimisringkond ebavõrdsust, sest enamik häältest läheb kandidaatidele, kelle nimi ja nägu on üle riigi tuntud ehk seega suurtele parteidele, kellel on vahendeid ja võimalusi teha üleriigilist kampaaniat.
On tõenäoline, et see halvendaks veelgi väikeste kohtade esindatust, sest enamik kandidaate koonduks linnadesse, kus on kõige rohkem hääli. Kandidaate oleks liiga palju, praeguse 60 asemel tuleks valida ligi 1000 kandidaadi seast.
Alternatiivina pakuti välja ka seda, et luua 101 ühemandaadilist valimisringkonda, kus iga ringkond valib riigikokku oma esindaja. Positiivsena toodi välja, et sel viisil säiliks saadikul ja valijal üksteisega tugevam side ka pärast valimisi. Negatiivsena märgiti, et see on raskesti teostatav ning nõuaks suuri lisakulusid.
Praegune süsteem
Praegu on Eestis kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, kus kohtade arv Riigikogus on ligikaudu võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga. Riigikogusse pääsemiseks peab erakond koguma vähemalt 5 protsenti valimas käinute häältest. Kandidaate võivad esitada registreeritud erakonnad ja lisaks on võimalik Riigikokku pürgida üksikkandidaadina.
Registreerimiseks tuleb maksta kautsjon, mis on kaks palga alammäära. Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes 5-14 mandaati, vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule. Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile ning valimistulemused tehakse kindlaks kolmes voorus.