Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/02/22/1592334t1h6d38.jpg)
Seekord peegelduvad autoakendelt Tokyo tuled, massidesse eksinud inimesed, purunenud inimsuhted. Vana iraani rebane Abbas Kiarostami sõidutab meid petliku lihtsusega mööda neoonvärvides tänavaid ja näitab tegelasi, kelle käitumise järgi võiks tõesti arvata, et nad on armunud.
Ent pealtnäha minimalistliku süžee taga peitub autorile iseloomulik mitmeti tõlgendatav alguse ja lõputa luule üksindusest ja igatsusest, petmisest, hirmust ja usaldusest võõraste vahel.