Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/02/21/1590234t1hb961.jpg)
Pealkirjas esitatud küsimus on sama märkimisväärne ja igipõline nagu «Kes kontrollib kontrollijat?». Eesti Vabariigi põhiseaduse ja mitmete teiste õigusaktide normide koosmõjust tuleneb riigile kaitsekohustus, mille eesmärk on ühiskonna liikmete heaolu, sealhulgas füüsilise turvalisuse tagamine. Institutsionaalselt on esimeseks kaitseliiniks politsei – mehed ja naised, kellele ühiskond loodab ja keda usaldatakse.
Politseisüsteem on alates 2010. aastast läbi teinud muutusi, mille vajalikkus või otstarbekus ei ole selle kirjutise vaatepunktist primaarne – samme, mis tagasivaadetes tunduvad üsna valusad, on astutud, aga vaja on minna edasi. Praegu otsitakse politseisüsteemile uut juhti, kelle ees on väljakutsed, mida enamik ei tihkaks vabatahtlikult võtta. Vaja on edukalt lõpetada politsei ümberkorraldamine. Aga mida see tegelikult tähendab?