/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/05/03/172225t1hea0f.jpg)
Ajakirjanik Anvar Samost leidis, et 1. mail toimunud mõttetalgud läksid nii mitmeski mõttes väga metsa.
Samost: mõttetalgud läksid mitmes mõttes metsa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selline turunduskampaania lõi paljudele ebarealistlikud lootused, et ühel vabal päeval maikuus suudetakse saada 100 000 inimest tuppa mõtlema,» rääkis ta Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Selles valguses on kokku saadud 10 000 inimest kõva tulemus,» leidis ta.
Ürituse nimetamist juba ette Eesti ajaloo suurimaks kodanikualgatuseks pidas Samost rumalaks, sest see lõi vale ootuse kogu protsessi suhtes.
Ajakirjanik Kalle Muuli nõustus, et aplomb, millega üritus välja reklaamiti, oli kohatu. Mõttetalgute tegelik tulem polnud tema hinnangul üldse halb, aga sellele järgnenud korraldajate hinnanguid, nagu ei julgeks või tahaks Eesti rahvas midagi ühiselt teha, pidas ta solvavaks.
«Aasta tagasi tegi 40 000 inimest ühiselt tööd,» meenutas ta prügikoristustalguid.
Samost rõhutas, et president Toomas Hendrik Ilvese tervitus talgulistele oli üks tema viimase aja paremaid mõtteavaldusi, kus riigipea rõhutas, et talgud ei asenda siiski demokraatlikke esindusorganeid.
Muuli küsis, mis üldse oli talgute eesmärk. «Kuna küsimuste ring oli tohutult lai, kippus fookus kaduma,» nentis ta. «Polnud selget-lihtsat sihti, nagu näiteks prügikoristamise ajal.»