/nginx/o/2010/06/04/380383t1h1d60.jpg)
Poliitiku ja muinsuskaitsja Trivimi Velliste hinnangul oli Eesti esimese iseseisvusperioodi ajal aateid ühiskonnas rohkem ning tänapäeva Eesti on muutunud liiga pragmaatiliseks.
Velliste: tänapäeva Eesti on muutunud liiga pragmaatiliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trivimi Velliste rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et tema hinnangul on üks põhjus, miks inimesed, rääkides Eesti ajast, ei mõtle tänapäeva vaid aega enne Teist maailmasõda, on see, et toona oli ühiskonnas keskmiselt aateid rohkem.
«Tänapäeva Eesti on muutunud liiga pragmaatiliseks ja õhtumaale omaselt ka liiga naudingukeskseks, naudingust ei ole kunagi rahvas ära öelnud, aga sellisel määral ei olnud seda 1930. aastatel, ka 1920. aastatel,» märkis ta.
Ajakirjanduse ajaloo uurija Krista Aru rääkis saates, et tema hinnangul pandi sõjaeelse Eesti vabariigi alus ja aated paika 19. ja 20. sajandi vahetusel.
«See, mille eest mindi sõtta ja mida taheti, sõnastati juba varem ära, mina pigem vaidleksin vastu 1930. aastate koha pealt - seal ikkagi rahvustervik, ilus unistus ja aatelisus hakkas natukene pudenema ja murenema, see, mis oli oma riigist väga selgelt olemas - sotsiaalpoliitiline suunitlus, et meie riik aitab nõrgemaid, katsume koos edasi minna - oli kindlasti olemas 1920. aastatel, aga kas 1930. aastatel, ma pole enam kindel; kui jõukus hakkas riiki jõudma, siis vähemalt ajakirjandust vaadates, tuleb suhteliselt palju sisse rikkaks saamist ja mugandumist ja hoopis teistsuguseid lähenemisi, kõige selgem ja parem ja aatelisem periood, kus olid ka sõnastatud mingid üldisemad väärtused, olid kindlasti 20. sajandi algus ja 1920. aastad,» lisas ta.