Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/02/15/1575852t1hf610.jpg)
Diplomaatias öeldakse, et sa oled kas laua taga või laua peal, see tähendab söögiks. Euroopa Liidul on praegu põhimõtteliselt vaid kaks valikut: lõimumine või lagunemine. Väikestele riikidele nagu Eesti või Iirimaa tähendab föderaalne Euroopa jõukust ja turvalisust ning pole mingeid kindlaid tõendeid, et ka suurriigid, näiteks Ühendkuningriik, ilma Euroopata paremini toime tuleksid.
Toomas Hendrik Ilves sõnastas Postimehele antud intervjuus oma nägemuse föderaliseeruvast Euroopast ja rääkis Eesti huvidest Euroopas (PM 14.01). Eesti president ei ole ainuke, kes Euroopa tuleviku teemal viimasel ajal sõna on võtnud. Ka Briti peaminister David Cameron pidas hiljuti kauaoodatud Euroopa-teemalise kõne, milles andis muu hulgas lubaduse, et korraldab referendumi Ühendkuningriigi jätkamise kohta Euroopa Liidus, juhul kui konservatiivid võidavad järgmised valimised. Hoolimata sellest, kas Cameroni lubadus on siiras või pelk populistlik koogutus, sunnib kõnes väljendatud soov selgitada Ühendkuningriigi suhteid ELiga ka teisi liikmesriike ELi tuleviku üle tõsiselt järele mõtlema.