Vabaühenduste liit EMSL andis täna välja aasta kodanikuühiskonna tegijate tiitlid, lisaks anti seekord kaks eriauhinda, mille said platvorm Hooandja ja Silver Meikar.
Kodanikuühiskonna eripreemiad said Hooandja ja Silver Meikar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriauhinnaga «Aasta pioneer» tunnustati ühisrahastusplatvormi Hooandja. Suve hakul alustanud Hooandjas saab igaüks toetada jõukohase summaga endale sümpaatseid loomingulisi ideid ning nende elluviimisel ka tulemusest ise osa. Mullu kogus seal vajaliku toetuse 25 projekti, millele anti kokku hoogu 61 556 euroga.
Eriauhinna «Aasta hääl» sai Silver Meikar, kelle mullu 22. mail Postimehes ilmunud artikkel «Erakondade rahastamisest. Ausalt» oli üks mulluseid enim kõneainet pakkunud ja ühiskonnas olulisi arutelusid algatanud sõnavõtte. Otseselt või kaudsemalt sellega seotuks saab pidada ministrivahetust, seadusemuudatuste algatamist, Harta 12, «Aitab valelikust poliitikast!» meeleavaldusi ja Rahvakogu.
Aasta vabaühendus on Eesti Interneti Kogukond, kes lisaks veebruaris korraldatud paari tuhande osavõtjaga ACTA-vastasele meeleavaldusele on end tõestanud ka võimeka läbirääkija ning seaduseelnõude väljatöötamises osalejana, järjekindla internetivabaduse ning avalike andmete kättesaadavuse eest seisjana.
Aasta vabaühenduse tiitliga kaasneb ka 5000 euro suurune preemia Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt.
Aasta teo auhind läks jagamisele kahe kodanikualgatuse vahel. Külaliikumise Kodukant korraldatud «Avatud külaväravad» tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega. 2008. aasta Teeme ära! talgutest välja kasvanud Let’s do it! World Cleanup laienes aga mullu juba 96 riiki, kus peetud 115 koristustalgutel on tänaseks osalenud seitse miljonit vabatahtlikku.
Aasta missiooniinimene on Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturient Johanna Maria Juhandi, kes korraldas mullu novembris kontserdi koos abikaasaga kümmet last kasvatavale Nadežda Atajevale, kes teenib elatist laulmisega Viru tunnelis. Atajeva venekeelsed laulud on sellised, mida suudab kirjutada ja esitada vaid väga suure hingega inimene, ning need väärivad paremat publikut kui juhuslik möödakäija, leidis Juhandi. Aasta varem oli Juhandi korraldanud heategevuskontserdi klassiõe diabeeti põdevale vennale insuliinipumba ostmiseks.
Aasta ettevõtte tiitli sai esmakordselt sotsiaalne ettevõte MTÜ Abikäsi, kes on inimeste tööleaitamisel keskendunud ühele keerukaimale sihtrühmale – erivajadustega inimestele ja pikaajalistele töötutele. Alates 2010. aastast on Abikäsi korraldanud koolitust ja tööpraktikat enam kui 120 sellist inimest, kellest 75 protsenti on saanud püsivalt tööle. MTÜ enda juures töötab praegu u 50 inimest. Algne eesmärk leida aastaga töökoht sajale inimesele sai täidetud juba esimese kuuga, aasta lõpuks loodetakse see number kümnekordistada.
Aasta avaliku võimu esindaja, Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar on tema kandidatuuri üles seadnud Tartu noorte sõnul vabakonna jaoks unistuste ametnik: pühendunud, inspireeriv, alati valmis aitama, vajadusel ka oma vabast ajast. Tema tegevuse tulemusena on Tartus tekkinud võrgustik omavahel tihedalt koostööd tegevatest noortevaldkonna huvilistest ning kasvanud põlvkond noori, kes nüüd juba ise valdkonda panustavad ja noorte arengut toetavad.
«Nii seekordsed võitjad kui ka nimekiri esitatud 90 kandidaadist näitavad, kui mitmekülgseks ja tugevaks on Eesti kodanikualgatus kasvanud,» ütles EMSL-i juhataja Urmo Kübar.
EMSL annab aasta tegija tiitleid kodanikuühiskonna arengule enim kaasa aidanud inimestele ja organisatsioonidele 1996. aastast. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, valiku teeb EMSL-i nõukogu.