/nginx/o/2013/02/14/1572616t1h9e78.jpg)
Valitsus otsustas tänavuse Wiedemanni keeleauhinna määrata Valve-Liivi Kingisepale kauase asjatundliku pühendumise eest eesti vana kirjakeele uurimisele, tarmuka korraldustöö eest eesti keele uurimise ja harrastamise paljudel aladel ning emakeelearmastusest kantud ja seda sisendava õppejõutöö eest.
Valve-Liivi Kingisepa töö keeleteadlasena seostub eelkõige eesti vana kirjakeele uurimisega. Ta on koostanud «O. W. Masingu «Marahwa Näddala-Lehhe» sõnastiku». Koos kolleegidega tema asutatud Tartu Ülikooli eesti vana kirjakeele töörühmast on ta koostanud ja välja andnud «Georg Mülleri jutluste sõnastiku» (2000), «Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika» (2002) ja «Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastiku 350» (2010).
Teadusloolasena on ta käsitlenud eesti keele uurimise ja õpetamise suurkujude – Bengt Gottfried Forselius, Dietrich Heinrich Jürgenson, Karl August Hermann, Jaan Jõgever, Julius Mägiste, Arnold Kask – tegevust ning koostanud kogumiku «200 aastat eesti keele ülikooliõpet» (2003).
Valve-Liivi Kingisepp on õpetanud õigekeelsust ning eesti keele õpetamise metoodikat, tema juhendamisperiood on Tartu Ülikooli üliõpilaste keeleringi – hilisemate tuntud keeleuurijate kasvulava – tegevuse tippaeg.
Laureaat on kuulunud Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi ja 19 aasta jooksul seltsi juhatusse (laekuri, kirjatoimetaja, abiesimehena). Aastast 2011 on ta Emakeele Seltsi auliige.
2013. aastal esitasid tema kandidatuuri Emakeele Selts, haridus- ja teadusministeerium, sihtasutus Kultuurileht ja Tartu Ülikool.
Riigi keeleauhind suurusega 32 000 eurot antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval 24. veebruaril. Auhinnaraha on ette nähtud haridus- ja teadusministeeriumi 2013. aasta eelarves.
Wiedemanni keeleauhind on asutatud 1989, alates 2004. aastast riiklik – määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Viimastel aastatel on auhinna saanud Mati Erelt (2008), Ilse Lehiste (2009), Ain Kaalep (2010), Tiit-Rein Viitso (2011) ja Mari Tarand (2012).
Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann on väljapaistvamaid eesti keele ja kultuuri uurijaid läbi aegade ning püsiva teadusväärtusega saksakeelsete «Eesti-saksa sõnaraamatu» (1869), «Eesti keele grammatika» (1875) ja «Eestlase sise- ja välisilmast» (1876) autor.