Ajakirjaniku küsimus Yana Toomile sobitub Venemaa ametlikus välispoliitikas deklareeritud «võitluse» konteksti, kirjutab julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross (IRL).
Eerik-Niiles Kross: riigikogu liikme ustavusest
Hiljuti elavdasid poliitelu Yana Toomi avaldused intervjuus Vene nädalalehe Russkij Reportjor ajakirjanikule Olga Andrejevale, mis avaldati Venemaalt rahastatavas propagandaportaalis Baltija. Toom ise tõttas selgitama, et tema mõtteavaldused on «kümne lehekülje kontekstist välja rebitud» ja lisaks olevat ajakirjanik tema sõnu moonutanud. Toomi erakonnakaaslane Kadri Simson asus Toomi kaitsma, selgitades «Aktuaalses kaameras», et «Toom ütles välja selle, mida paljud mõtlesid». Jätan lahkamata küsimuse, kuidas Simson teadis, mida Toom mõtles, kui ta mõtles hoopis muud, kui ajakirjanik kirjutas.
Küsimus, mida ajakirjanik Toomilt küsis, oli selline: kes võidab eesti ja vene keele vahelise vastasseisu? (Кто победит в противостоянии между эстонским и русским языками). Peatume küsimusel, sest see küsimus ise tekitab ju küsimusi. Tõepoolest, kogu Andrejeva artikkel on konstrueeritud eesti ja vene keele väidetava konflikti kirjeldamisele. Ent meenutab siiski «laetud» küsimuste klassikat: «Mida te tegite pärast seda, kui olite oma ämma tapnud.»