/nginx/o/2012/11/29/1460106t1h94e1.jpg)
Möödunud aastal investeeriti keskkonnavaldkonda rekordiliselt 165 miljonit eurot struktuuritoetusi, mida on ligikaudu 48 miljonit enam kui 2011. aastal. Kõige rohkem toetust said Harjumaa, sealhulgas Tallinn ja Ida-Virumaa.
Enim keskkonnainvesteeringuid läks mullu Harju- ja Ida-Virumaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nende paikade loodus ja linnakeskkond vajavad kõige enam tähelepanu,» põhjendas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Investeeringuid sai iga Eesti maakond. «Lõppesid mitmed veeprojektid, mis tõid puhta vee 10 500 inimesele ning kanalisatsiooniga liitumise võimaluse 8500 inimesele. Tahaksin eraldi esile tõsta ka Loodusmuuseumi renoveeritud maja, mis pakub moodsat muuseumikeskkonda ja põnevaid näitusi nii tallinlastele kui kaugemalt tulijatele,» rääkis Pentus-Rosimannus.
Kokku on aastatel 2007-2013 keskkonnaprojektidele positiivseid rahastamisotsuseid tehtud 584 miljoni euro ulatuses, millest on 2012. aasta lõpu seisuga välja makstud 344 miljonit eurot.
Harjumaale anti kokku 150 miljonit eurot, millest omakorda 10 miljonit investeeritakse Tallinna linna. Harjumaa summa jaguneb 55 projekti vahel, millest 15 on möödunud aasta lõpu seisuga ellu viidud. Harjumaa lõpetatud projektide hulgas on Keila linna, Jõelähtme ning Kose valla veemajandusse investeerimine, aga ka Eesti Loodusmuuseumi arendamine ja Kadrioru pargi Kirdetiigi ümberehitustööd Tallinna linnas. Olulise pealinna projektina on käimas Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse loomine.
Ligikaudu 127 miljonit eurot haarab endale Ida-Virumaa. Olulisemateks sealseteks projektideks on Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate sulgemised, mis vähendavad õhu, pinna- ja põhjavee ning pinnase reostust.
Lääne-Virumaale on hetkeseisuga plaanitud ligikaudu 50, Pärnumaale 44, Tartumaale 32 ja Järvamaale 29 miljonit eurot. Sealhulgas on lõppenud Kadrina, Vändra ja Järva-Jaani veeprojektid, aga ka Sagadi looduskooli õpikeskkonna renoveerimine ning rannaniitude taastamine ja hooldamine Tõstamaa maastikukaitsealal.
Euroraha toel on käimas Rakvere, Pärnu, ja Türi veeprojektid, Pärnu keskkonnahariduskeskuse arendamine ning lamminiitude taastamine Alam-Pedja looduskaitsealal.
Jõgeva maakonna ligikaudu 17 miljonit on jagatud eelkõige sealsete veeprojektide vahel, lõppenud on aga näiteks Elistvere ja Puurmani mõisaparkide korrastamised. Valgamaale on eraldatud 16 miljonit eurot, muuhulgas Valga ja Tõrva linna ning Helme valla veemajandusprojektile. Lõpetatud on Otepää looduspargi ja Sangaste parkmetsa taastamistööd, veel käesoleval aastal valmib aga ka Sangaste veskipaisu kalapääs.
Nii Viljandi- kui ka Raplamaa saavad keskkonnavaldkonna edendamiseks 13 miljonit. Viljandimaal toetatavate tegevuste hulgas on Raba tee rekonstrueerimine Soomaa rahvuspargis ning Õisu mõisapargi taastamine.
Põlvamaal panustatakse lisaks veeprojektidele Taevaskoja külastajasõbralikumaks muutmisse ning Leevijõe paisjärve korrastamisse, kokku suunatakse sellesse maakonda toetusi enam kui 8 miljoni euro eest. Võrumaal on fookuses eelkõige Võru valla ja linna veemajandus, mille korrastamine võtab endale lõviosa sealsest 10 miljonist toetusrahast. Lisaks on Võrumaale eraldatud eurorahadest toetatud Mäeveski ja Kaugu kalapääsu ning Vaidva kalatrepi rajamist.
Läänemaal ja saartel tehakse palju looduskaitse- ja hariduse vallas. Näiteks on eurorahadest toetatud Matsalu rahvuspargi ohustatud liikide taastamis- ja rehabilitatsioonikeskuse, Saaremaa Teadus- ja huvikooli keskkonnahariduskeskuse ning Palade loodushariduskeskuse arendamist. Läänemaale läheb kokku ligikaudu 8, Saaremaale 6 ja Hiiumaale ligi miljon eurot keskkonnavaldkonnale mõeldud struktuuritoetusi.