Lasteaiast algas riiklik skandaal

Haridus- ja teadusministeerium teatas eile, et tühistab maavalitsuse järelevalve, mis algatati möödunud nädalal ministeeriumi enda korralduse põhjal.

«Ministeerium otsustas tühistada Harju maavalitsuse järelevalve Tallinna Padriku lasteaias seoses avalikkuses tõstetud kahtlusega, et Harju maavanemal olid lasteaias järelevalvetoimingute algatamist soovides mängus oma huvid,» teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Eile saatsid kuus Padriku lasteaia lapsevanemat ajakirjandusele avaliku kirja, milles kinnitavad, et just nemad pöördusid Harju maavalitsuse poole, sest lasteaia direktorilt ega Tallinna haridusametist nad abi ei saanud.

«Palume teemat mitte muuta isiklikuks, ammugi mitte poliitiliseks ei järelvalve tegija(te) ega lasteaiaõpetaja(te) osas. Meie eesmärk on saada hinnang kaebuses kirjeldatud probleemidele,» kirjutasid lapsevanemad.

Ebavõrdne kohtlemine
Lugu sai alguse sellest, et Harju maavalitsus algatas lastevanemate kaebuste põhjal ning haridus- ja teadusministeeriumi nõusolekul Padriku lasteaias järelevalve. «Selle peale asus direktor ise asus rünnakule. Tema ise tellis Äripäeva sinna, et ennast kaitsta ja viia fookus tegelikelt probleemidelt kõrvale,» nentis lapsevanem Tarmo Kilg.

Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi lükkab sellise väite ümber.«Tegemist on vale faktiväitega, mis eksitab lugejat, sest jätab mulje, et järelevalve algatamise vastukäiguna otsustas lasteaia direktor pöörduda meediasse ja 1. veebruaril Äripäevas ilmunud artikkel ilmus direktori initsiatiivil. Äripäev ei saanud Padriku lasteias toimuva kohta infot lasteaiast. Initsiatiiv teha intervjuu lasteaia direktori ning konkreetse õpetajaga tuli meie poolt. Alguses ei olnud nad üldse nõus intervjuud andma, kuid artikli kirjutanud ajakirjanik Piret Reiljan veenis nad ümber,» teatas Hundimägi Postimehele.

Pikka aega vindunud probleem seisneb selles, et lasteaia õpetaja Heli Enoki laps käib samas rühmas, kus ema töötab. Üsna mitme lapsevanema sõnul annab ema oma lapsele eriõigusi ning laps kamandab ja kiusab teisi lapsi. See olevat muutnud rühma sisekliima talumatuks.
«Ebavõrdne olukord on seotud õpetaja enda lapsega. Näiteks õpetaja laps võib mängureegleid ümber teha. Ta ei pea minema magama, kui teised lähevad. Tõepoolest, ta lähebki ära koos emaga, kui ema tööpäev lõpeb. Aga see laps ei tohiks teisi kamandada, et nemad peavad ja tema ei pea,» rääkis lapsevanem Merle Sepp.

«Ka minu laps on seal kogenud, näinud ja tundnud ebavõrdsust ja kiusamist. Kui seda õpetajale rääkida, siis teeb ta sulle selgeks, et laps on asjadest valesti aru saanud,» lausus Sepp.

Kilg kinnitas samuti, et õpetaja ei suuda ennast niimoodi kehtestada, et tema pojale kehtiksid samasugused reeglid kui ülejäänud rühmale. «Lasteaia juhataja ei taha probleemidest kuulda, haridusamet ei taha kuulda, ja nii oligi järgmine aste Harju maavalitsuse inspektor, kelle poole pöörduti. Jutt, nagu Rajasalu oleks läinud nõudma oma lapselapsele eriõigusi või õpetaja väljavahetamist, ei ole õige. Ei tema ega teised ei nõua oma lapsele erikohtlemist, vaid vastupidi, hoopis võrdset kohtlemist kõigile,» ütles Kilg.

Kooliks mitte eriti valmis
Sepa sõnul on vanematel ja lasteaial eriarusaam ka laste kooliks ettevalmistamise asjus.
«Sügisel ütles õpetaja lastevanemate koosolekul, et lasteaed ei vastuta õpetamise eest. See pani mind mõtlema. Minu teada paneb seadus lasteaiale kohustuse lapsed kooliks ette valmistada. Olles nüüd pool aastat jälginud seda, mis lasteaias on tehtud, jäi silma, et ettevalmistus jääb nõrgaks,» selgitas Merle Sepp.

Lasteaia direktor Monika Kerse kinnitas Postimehele, et õpetaja Heli Enok on professionaalne, lapsesõbralik, tunneb huvi erialase enesetäiendamise vastu, on hea õpikeskkonna kujundaja ning hea ja abivalmis kolleeg. Samuti olevat ta mitmel aastal valitud lasteaia parimaks õpetajaks. «Ma ei tea, kuidas see valimine käib, aga laste ja nende vanemate arvamust pole selles asjas kohe kindlasti küsitud,» vaidles Merle Sepp.

Direktori sõnul kaebavad õpetaja peale kõigest neli lapsevanemat. «Minu meelest on see hirmuäratav hulk, kui nelja lapse vanematel on probleem. Kas me peame ootama, kuni pool rühma kaebab,» küsis seepeale Sepp. Nii tema, Tarmo Kilg kui ka Ülle Rajasalu kinnitasid Postimehele, et keegi ei soovi õpetaja väljavahetamist. Pigem võiks proovida seda, kas olukorda parandaks õpetaja lapse teise rühma üle viimine. Maavanema sõnul teadis ministeerium järelevalvega nõustudes, et tema lapselaps käib kõnealuses lasteaias.