/nginx/o/2008/09/29/78173t1h6eea.jpg)
Turvakontserni G4S Eesti juhatuse esimees Andrus Ossip peab demagoogiliseks kaitseministeeriumi põhjendust, miks ei soovita tellida riigikaitseliste objektide valvet turvafirmadelt, ning leiab, et selline tegu hoopiski elavdaks praegu majandust.
G4S: kaitseministeeriumi põhjendus on naeruväärne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Antud seadusemuudatuse põhjendus on täiesti naeruväärne ja demagoogiline. Küsimus on lihtsalt mõtteviisis - selles, kas riik sekkub ettevõtlusse või mitte,» leidis Ossip.
Tema sõnul on Eestis turvavaldkond üks väheseid ettevõtlusvaldkondi, mida on riik oma seadusega reguleerinud, seega on see ka riigile väga selgelt ja hõlpsalt kontrollitav. «Riik on loonud seaduse, pannud sellega aluse ettevõtlusvaldkonnale, kuid seab ettevõtluse elavdamise asemel osa turu äralõikamisega ettevõtlusele tõsiseid piiranguid,» imestas turvafirma juht.
Ossipi sõnul võimaldaks kehtiv seadusandlus ka praegu turvafirmadel kaitseväe objekte valvata. «Küsimus on poliitilises otsuses. Mingit Kaitseliidu seaduse muudatust (ja selle kaudu äraspidist palgaarmee tükikest) poleks vaja luua, piisaks riigi soovist korraldada valvekonkurss. Lisaks oleks see ka üks täiesti konkreetne samm, mida valitsus saaks praegu teha majanduse elavdamiseks.»
Ta lisas, et valve ei tähenda vaid püssiga meest. «Eraturvafirmad on suutelised pakkuma terviklahenduse ning lisaks relvastatud valvele projekteerima, rajama ja opereerima vajadusel ka kõrgtehnoloogilist valvesüsteemi,» selgitas Ossip.
«Olen kindel, et ausa ja läbipaistava konkurentsi tingimustes võidaks riik erasektori kaasamisest ka rahaliselt. Sest ka nende tublide kaitseliitlaste töö makstakse praegugi kinni tänu ettevõtlusele riigikassasse laekuva maksurahaga.»
Mujal maailmas levinud praktika
Kaitseministeerium selgitab Kaitseliidu seaduse muutmise eelnõus, et ei poolda turvafirmade kutsumist riigiobjekte valvama, sest pelgab, et kasumit taotlevad äriühingud võivad kriisiolukorras loobuda teenuse osutamisest, kui riskid ületavad saadava kasu.
Ossip märkis, et arenenud demokraatiates on tavaline praktika see, et sõdurid õpivad, kuidas sõdida ja vajadusel sõdivad, ning turvafirmad valvavad.
«Lihtne ja väga hästi töötav lahendus. Nii on näiteks G4Si valves USA kaitseministeerium Pentagon, Fort Braggi ja West Pointi akadeemiad jpm sõjaväerajatisi. G4Sil on 15-aastane leping kõigi Saksamaa Bundeswehri rajatiste kaitseks,» rääkis Ossip.
«Kas USA või Saksamaa valitsusasutustes istuvad rumalad inimesed, kes on võtnud turvafirmadega sõlmitud lepingutega neile riikidele tohutu julgeolekuriski kasumiahnete ettevõtjate näol? Vaevalt küll. Need lepingud peavad, raudselt. Ka sõjaolukordades,» oli ta veendunud.