/nginx/o/2009/09/02/229577t1h9032.jpg)
Euroopa Liidu välisministrid arutasid liidule Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse taotlemist.
Eesti soovib Euroopa Liidule Arktika Nõukogus alalise vaatlejastaatuse andmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alalise vaatleja staatus tugevdab nii Arktikas kui ka Arktika lähiregioonides toimuvas osalemist kui informeeritust,» lausus välisminister Urmas Paet. «Samuti soodustab see piirkondlikku koostööd, sealhulgas kõrgtehnoloogilist koostööd Euroopa Liidu teadusprogrammide kaudu, milles ka Eesti osaleb,» lisas ta.
Eesti toonitab Euroopa Liidu kui Arktika Nõukogu tulevase võimaliku vaatlejaliikme juures neid eeliseid, mis tulenevad näiteks Euroopa Liidu võimekusest teadusliku ja tehnilise arengu soodustamisel.
Euroopa Liit esitas taotluse Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse saamiseks juba 2008. aastal, kuid Arktika Nõukogu lükkas otsuse tegemise edasi kuni 2013. aasta mais toimuva ministrite kohtumiseni, kus vaatlejastaatuse andmise otsustavad Arktika Nõukogu välisministrid ühehäälselt.
Euroopa Liidu liikmesriikidest on nõukogu liikmeteks Taani, Rootsi ja Soome, alalisteks vaatlejateks Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Poola, Hispaania ja Suurbritannia. Lisaks Euroopa Liidule pürgivad vaatlejaks Hiina, Singapur, Jaapan, Lõuna-Korea, India, Itaalia ja Greenpeace.