Rahvakogule tuli 25 päevaga üle 1900 ettepaneku

Kella 24 seisuga oli rahvakogule saabunud 1944 ettepanekut. Samas ei ole nimekiri veel lõplik, sest arvesse lähevad ka 31. jaanuari kuupäevaga saadetud e-kirjad ning tavakirjad. Lisaks võib rahvakogu lehel märgata, et mõned ettepanekud on kogemata sisestatud ka topelt.

Kõige enam ettepanekuid esitati varia kategoorias, kus oli 627 ettepanekut. 624 ettepanekut tehti valimiste kategoorias, ülejäänud kategooriates oli alla 300 ettepaneku.

Rahvakogu tegevust koordineeriva Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel ütles Postimehele, et ühes ideede esitamisega lõppes ka võimalus neid kommenteerida ja toetada või vastu olla. Koppeli sõnul on juba protsessi alguses välja toodud tõik, et varem esitatud ideed saavad rohkem tähelepanu.

Toetuste arv omab tähtsust neid analüüsima hakkavatele ekspertidele, kes võtavad seda arvesse. Siiski ei garanteerivat rahva suur poolehoid seda, et just kõige populaarsemad ideed jõuavad ka eelnõudena riigikokku.

Rahastamise kategoorias, kuhu saabus 279 ettepanekut, oli kõige populaarsem idee, et lõpetada riigikogu liikmetele lahkumishüvitise maksmine. Seda mõtet toetas 262 inimest ja vastu oli üheksa.

Erakondadevahelise ja -sisese konkurentsi aususe ja elavuse kategoorias sai enim poolthääli Elver Loho ettepanek, mis lubaks erakonda registreerida ka 200 liikmega. Võrdselt sama palju hääli kogus ka ettepanek riigikogu eetikakoodeks võtta vastu parlamendi otsusena või seadusemuudatusena, vormistades selle näiteks lisana riigikogu liikme staatuse seadusele. Mõlemad ettepanekud said 180 poolthäält, üldiselt esitati kategooriasse 130 ettepanekut.

Valimiste kategoorias kogusid enim hääli kaks ettepanekut, millest üks keelaks riigikogu liikmel kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel ning teine kindlustaks selle, et inimese hääl jõuab tema poolt valitud kandidaadile. Mõlemad ettepanekud kogusid 337 poolthäält.

Kaasatuse kategoorias oli populaarseim idee võtta Islandilt üle rahvaalgatuse süsteem, kus iga kodanik saab sõna sekka öelda Reykjaviki linna arendamise osas. «Iga kuu saavad kõik kodanikud eelmise kuu ettepanekute üle hääletada ning viis enim hääli kogunud ettepanekut võetakse reaalselt linnavalitsuses arutusele - mis iganes nende sisu ka ei oleks.» Ettepanekut toetas 291 inimest ja kategooriasse esitati 219 ettepanekut.

Sundpolitiseerimise kategooriasse esitati ettepanekuid kõige vähem – kõigest 80. Enim poolthääli kogus Sergei Metlevi ettepanek lõpetada poliitikute kaasamine munitsipaal- ja riigiettevõtete, sihtasutuste ja spordialaliitude nõukogudesse. Seda toetas 334 inimest.

Varia kategooria populaarseimaks ettepanekuks kujunes mõte, et riigikogu liige ei tohi kuluhüvitise eest osta isiklikuks otstarbeks asju, mida toetas 223 inimest ja vastu oli üks.

Veebruaris töötavad esitatud ettepanekutega poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud, kes grupeerivad ettepanekud ja kommentaarid erinevateks võimalikeks stsenaariumiteks. Seejärel varustavad poliitikateadlased ja teised eksperdid need ettepanekud esmase mõjuanalüüsiga.

Märtsis toimub üks või mitu arutelupäeva, kus valitakse stsenaariumidest välja eelistatumad. Seejärel on president Toomas Hendrik Ilves lubanud esitada need arutamiseks riigikogule koos ettepanekuga muuta kehtivaid seaduseid.

Rahvakogu  tööd korraldavad Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhtimisel vabatahtlikena erinevad vabaühendused, näiteks poliitikauuringute keskus Praxis, vabaühenduste liit EMSL, e-Riigi Akadeemia, Avatud Eesti Fond, erakonnad ning IT- ja kommunikatsioonispetsialistid.

Ettepanekute kogumine algas esmaspäeval,  7. jaanuaril.