Registreeritud kuritegude arv kukkus mullu 4 protsenti, ent sagenesid vägivallakuriteod

«Kuritegevuse kõrge tase, mis iseloomustas Eestit 90ndatel ning ka veel kümme aastat tagasi, oleks täna mõeldamatu. Näiteks tapmiste ja mõrvade arv on kümne aastaga langenud pea kolm ning varavastaste kuritegude arv pea kaks korda. Samas ei taha ma ka olla üleliia positiivne, kuna jätkuvalt on kuritegevust Eestis liiga palju ning hulk tööd on veel teha,» ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

Vägivaldsete surmade arv langes taasiseseisvumise järgse aja madalaimale tasemele. «Kui 2003. aastal kaotas vägivaldse ründe tõttu Eestis elu 148 inimest ja üle-eelmisel aastal 65, siis eelmise aasta esialgsetel andmetel 57. Sealjuures tuleb märkida, et endiselt on Eestis tapmised valdaval enamikul juhtudel seotud alkoholi liigtarbimisega kas tuttavate või pere seltsis, kus tühjast tekkiv tüli kasvab kõigi osapoolte jaoks üle tragöödiaks. Kuigi tapmiste arv on rekordmadal, ei saa sellega siiski kuidagi rahule jääda, kuna Euroopa keskmise tasemeni jõudmiseks peaks tapmiste arv langema veel poole võrra,» lausus Pevkur.

Siseminister Ken-Marti Vaher lubas 2013. aastal pöörata rohkem tähelepanu raske kuritegevuse vastu võitlemisele, et jõuda uimastikaubanduse, majanduskuritegude ja korruptsiooni juurteni. «Teisest küljest keskendume inimelusid otseselt ohustavale kuritegevusele, ehk lähisuhtevägivallale ja neile juhtidele, kes oma jõhkra käitumisega liikluses otseselt teiste inimeste elusid ohustavad,» rääkis Vaher.

Ilma Harjumaal toimunud kasvuta, mis ulatus 27 protsendini, oleks vägivallakuritegude arv Eestis tervikuna vähenenud.

Kergemad vägivallakuriteod sagenesid Harjumaa mõjul

Kergemate vägivallakuritegude osas paistis 2012. aastal silma kehalise väärkohtlemise juhtumite registreerimise kasv 11 protsendi võrra, 4785 juhtumilt 5328 juhtumini. Kehalise väärkohtlemiste arvu kasvu kommenteerides ütles justiitsminister, et nende kuritegude arvu kasv oli märgatav eelkõige Põhja prefektuuris ehk Harjumaal.

«Ilma Harjumaal toimunud kasvuta, mis ulatus 27 protsendini, oleks nende kuritegude arv Eestis tervikuna vähenenud,» lisas minister.

Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul pöörasid uurimisasutused ja prokuratuur 2012. tähelepanu organiseeritud ja raske kuritegevuse avastamisele, samuti alaealiste vastu pandud seksuaalkuritegudele.

Varavastaste kuritegude osas toimus 2012. aastal langus 18734 kuriteoni, vähenedes aastaga 7 protsenti. Röövimiste arv vähenes veelgi enam, 13 protsenti, 458 kuriteoni. Kelmuste koguarv jäi 2011. aasta taseme lähedale, aastaga registreeriti 3731 kelmust.

«Varavastaste kuritegude osas on langus küll meeldiv, kuid peame siiski meeles pidama, et suur osa varguse ohvreid Eestis endiselt politsei poole ei pöördu. Tahan siinkohal öelda, et kuigi poleks vastutustundlik lubada, et politsei saab kõik vargad kätte, on igal aastal siiski tuhandeid varguse ja röövimise juhtumeid, mille politsei lahendab ning kus ka omanikud oma vara tagasi saavad,» ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

Endiselt on kõige levinumad varavastased kuriteod, mis moodustavad kõigist kuritegudest 56 protsenti. Liikluskuritegude arv, mis 2011. aastal kümnendiku võrra kasvas, langes 2012. aastal 2 protsenti, 3731 kuriteoni.

Kuritegude lahendamise määr püsis sarnaselt 2011. aastaga 50 protsendi juures ehk uurimisasutused ja prokuratuur lahendasid 2012. aastal 21 725 kuritegu, mis teeb aastaseks kuritegude lahendamise määraks 53 protsenti.

Kuritegevuse tõenäosus suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal

Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta oli jätkuvalt suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kõige turvalisemad maakonnad olid Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Viljandimaa. Kuritegude arv vähenes aastaga kümnes maakonnas, kasvas kahes ning jäi 2011. aastaga samale tasemele kolmes maakonnas. Kõige enam langes kuritegude arv eelmisel aastal Viljandimaal, kus registreeriti 21 protsenti võrra vähem kuritegusid.

Kuritegevuse taseme langust kinnitab ka 2012. aasta novembris ja detsembris TNS Emori poolt läbiviidud elanikkonna küsitlus, mille kohaselt langes eelnenud aasta jooksul kuriteoohvriks 8 protsenti Eesti elanikest. 2010. aastal oli vastav näitaja 12 ning 2011. aastal 9.