Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/01/24/1538364t1h4ae9.jpg)
Möödunud sajandi esimesel poolel oli eesti perekondades tavaline, et hiljem abikaasadeks saanud Kalev ja Linda sündisid samas riigis, kasvasid ja elasid samas maakonnas, linnas või külas. Tänapäeval ei ole enam inimestevahelistes suhetes piire ja traditsiooniline peremudel on muutunud. Üha rohkem lapsi sünnib peredesse, kus emal ja isal on eri riikide pass, mistõttu saavad lapsed automaatselt mõlema vanema kodakondsuse.
Diskussioonid, mida me praegu kodakondsuspoliitika üle peame, ei ole uudsed rahvusvahelisel tasandil. Enamikus riikides, keda seame endale eeskujuks, on poolt- ja vastuargumendid läbi kaalutud ning arutelud saanud osaks ajaloost. Lääne-Euroopas võideldi topeltkodakondsuse vastu pool sajandit ja 1963. aastal isegi allkirjastati mitmikkodakondsust vältiv konventsioon. Maailm käib aga ajaga kaasas ja kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ehk maades kes olid Euroopa Liidus enne meid, on topeltkodakondsus sünnijärgsetel nüüdseks lubatud.