500 DNA-ekspertiisi pole Varvara tapjat paljastanud

Narva tüdruku Varvara Ivanova seksuaalmõrva kümme kuud väldanud uurimine on pannud Eesti kriminalistikaekspertidele sedavõrd suure koormuse, et osa DNA-ekspertiise on tulnud teha välismaal. Tapja on paraku endiselt tabamata.

Kümme kuud ja endiselt avastamata? Kriminalistika teooria ütleb, et tõenäoliselt on tapja leidmiseks nüüd juba vaja kas õnnelikku juhust või uurijatele täiesti uue info laekumist – suurim lootus kurjategija tabada on esimese 48 tunni jooksul, edaspidi see võimalus üha väheneb.

Ei leia vastet

Ometi pole uurijad kogu selle aja kaotanud lootust üheksa-aastase Varvara tapjat lõpuks ümberlükkamatute tõenditega siiski kohtu ette tuua. Kurikamõrvar Vjatšeslav Bajukini jõudmiseks kulus uurijail üheksa kuud. Ehkki politsei sai teo võimalike toimepanijate kohta kodanikelt kümneid vihjeid, teame nüüd, et ükski neist ei puudutanud Bajukki. Bajuk kerkis esile paljuski oma vea tõttu, kui ta üritas vägistada üht hääletajat ja seetõttu politsei huviorbiiti sattus.

Varvara tapmist uurides on politsei analüüsinud kõigi neile teadaolevate seksuaalhälbega potentsiaalsete kurjategijate tausta, tegevust ja võimalusi, vahetanud võimaliku isiku asjus aktiivselt infot ka kolleegidega Venemaalt, kuid ometi ei seostu ükski neist Varvara tapmisega. Uurijad otsivad siiski endiselt tuge ekspertiisidest.

Viru ringkonnaprokuratuuri teatel on selles kriminaalasjas määratud neli ekspertiisiliiki, 26 ekspertiisimäärust ja valminud on kaheksa ekspertiisiakti. Ekspertide käest on kümne kuuga käinud läbi ligi 500 DNA-võrdlusproovi. Ent ükski neist pole vastanud sellele DNA-le, mis leiti Varvara surnukehalt.

«Kuna võrdlusmaterjali hulk kasvab pidevalt, siis ekspertiisid jätkuvad,» ütleb Viru ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokurör Anneli Pärt.

Ei julge lubada

Nagu siseminister Ken-Marti Vaher juba varem avalikkusele lubas, raha uurijad selle kuriteo lahendamisel lugema ei pea. Kokku kümneid tuhandeid eurosid maksvate ekspertiiside suur hulk on vanemprokurör Pärdi sõnul tinginud olukorra, et osa proove saadeti DNA-ekspertiisiks välismaale. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi jõudlus lihtsalt ei luba korraga sadade DNA-ekspertiisidega tegeleda.

Kriminaaluurijad on Varvara tapmisega seoses kuulanud üle umbes pool tuhat isikut. Selleks et asi ei soikuks, käib regulaarselt koos uurimisrühm. «Vajadusel kaasatakse politseijõude teistest piirkondadest. Politsei andmetel on uurijad lisaks oma viiepäevasele kaheksatunnisele ametlikule tööajale teinud üle 2600 ületöötunni,» ütleb vanemprokurör Pärt. Seda on väga palju – rohkem kui ühe inimese aasta töö.

Vanemprokurör Pärdi sõnul on pärast seda kohutavat juhtumit kasvanud paljude lastevanemate teadlikkus, inimesed on muutunud tähelepanelikumaks ja politseisse laekub palju rohkem teateid kahtlaste isikute või olukordade kohta. «Selle kriminaalasja tõttu on avastatud palju laste ja laste seksuaalse enesemääramise vastu suunatud kuritegusid, mis ei ole seotud Varvara asjaga,» ütleb ta.

Ometi ei julge ta eeluurimisjuhina ennustada, kas uurijate töö viib lõpuks tapja tabamiseni. «Võin öelda vaid ühte: teeme kõik, mis meist oleneb, ja nii palju, kui seadusega antud võimalused lubavad,» ütleb vanemprokurör.

Varvava Ivanova juhtum

•    Varvara Ivanova sai avalikkusele tuntuks mõned aastad tagasi, kui tema perekond otsis abi last vaevanud haruldase tõve, naha seenhaiguse raviks.

•    2012. aasta 18. märtsil jäi Narvas koduhoovis mänginud üheksa-aastane tüdruk kadunuks.

•    Tüdrukut aitasid otsida rohkem kui sada kohalikust elanikust vabatahtlikku, kes lõpuks leidsid lumega kaetud surnukeha 23. märtsi hommikul, üsna lähedal kohale, kust laps kadus.

•    Varvara kaelal olid näha kägistamisjäljed. Tema surnukehalt leiti jälgi seksuaalsest kuritarvitamisest.

•    Narva ettevõtjad on pannud mõrtsuka paljastamiseni viiva vihje eest välja 10 000 euro suuruse vaevatasu.

Allikas: PM