Rekordiline narkoaasta

Eestis suri 2001. aastal narkootikumide üledoosi kätte 38 inimest. Samal ajal valmis pikk ja põhjalik «Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012». Nüüd on selle strateegia kehtivusperiood läbi.

Mullu suri Eestis narkootikumidest tingitud põhjustel 160 inimest. See arv on kõige suurem näitaja meie narkoajaloos üldse. Rekord. Kui vaadata seda näitajat suhtena elanike arvu, oleme Euroopa Liidu riikide seas esimesed. Eestis sureb narkootikumide tõttu aasta jooksul kaheksa korda rohkem inimesi kui euroliidus keskmiselt.

Kontrast tuleb eriti hästi välja siis, kui vaadata, mis on Eestis viimase kümnendi jooksul toimunud muudes valdkondades. Läinud on ju üldiselt väga hästi. Vaatamata majanduskriisile saame praegu rohkem palka ja pensionit kui kümme aastat tagasi. Eesti inimeste tervis on paranenud ja eluiga pikenenud. Vähenenud on vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.

Politseitöö paradoksid

Vähenenud on ka paljud ebaloomulikud surmad. Näiteks liikluses hukkunute arv on kümnendiga vähenenud ligi kaks korda. Tapetute arv kolm korda. Uppunute arv ligi kolm korda, samamoodi tulekahjudes surma saanute hulk.

«Pole mingit mõtet ümbernurgajuttu ajada. Vaatamata sellele suurepärasele narko­strateegiale tuleb tunnistada, et oleme ebaõnnestunud,» ütleb keskkriminaalpolitsei politseimajor Risto Kasemäe. Selle «meie» alla ei pea ta silmas kitsalt politseid, vaid Eesti riiki kogu oma narkovastases tegevuses laiemalt.

Dramaatikat tagasi tõmmates võib muidugi kohe öelda, et narkosurmad ei ole ainuke näitaja. Kui tahta midagi positiivset lisada, siis küsitluste põhjal on amfetamiiniga eksperimenteerimine noorte seas viimastel aastatel vähenenud, kanepi tarvitamine on stabiliseerunud ning viimaste hinnangute järgi on ka süstivate narkomaanide arv veidi vähenenud.

Tõsi, kõik need hinnangud – seda eriti süstivate narkomaanide arvu kohta – on üsna kaudsed, väga täpselt seda mõõta ei saa ja veaprotsent võib olla üsna suur. Selles vallas tegutsevad inimesed räägivad 5000 – 20 000 süstivast narkomaanist.

Sedavõrd suur kõikumine näitab ainult seda, kui ebakindel on narkomaania leviku kohta käiv info. See infopuudus on juba probleem iseenesest. Nii ongi ainus väga hästi registreeritav näitaja kohtuekspertiisi instituudi lahkamisaruanded ning need, nagu öeldud, näitavad narkosurmade arvu kasvu.

«Arvestagem aga ka sellega, et kui narkoprobleem on juba ühiskonda juurdunud, siis isegi selle stabiilsena hoidmiseks tuleb kõvasti pingutada. Tuleb joosta, et paigalgi püsida, et asjad veel halvemaks ei läheks,» lisab Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Maris Jesse.

Narkovastane võitlus on täis paradokse, eriti politsei poolt vaadatult. Mullu konfiskeerisid korrakaitsjad süstijate lemmik­ainet fentanüüli rohkem kui varasematel aastatel. Kriminaaltulu saadi kätte 1,5 miljonit eurot, mida on umbes poole enam kui 2011. aastal. Kui 2007. aastal mõisteti vangi 330 narkokurjategijat, siis tunamullu juba 561.

«Mõõdame oma tööd kõikmõeldavatest aspektidest lähtuvalt ja kõik näitajad räägivad justkui paranemise keelt,» räägivad politseinikud ise. Ainult et narkomaane sureb üha rohkem.

«Eelmisel kuul korraldas Põhja prefektuur suure narko­operatsiooni. Samas detsembris hukkus ainult neli inimest narkootikumide üledoosist, eelmise aasta väikseim arv,» räägib Kasemäe.

«Odavat populaarsust kogudes oleks mul jube lihtne avalikkusele öelda, et näete, tegime suure operatsiooni ja kohe surnuid vähem. Paraku näitab aastatepikkune kogemus, et tegelikult pole selles mõttes politseitööl ja narkosurmadel omavahelist seost,» lisab ta.