Kristjan Konks: ühiskaart on piisavalt turvaline

«Meil on üks piletite müügivõrk sõltumata elektroonilise pileti kandjast (ID-kaart, Ühiskaart, ISIC kaart, E-õpilaskaart või tulevikus toetama hakatav NFC mobiiltelefon või kontaktivaba pangakaart). Müüme pileteid ja haldame õigusi, aga ei otsusta müüdavate piletite hinda ega tasuta sõidu õigust. Ühendatud Piletite AS on Eesti suurim ühistranspordi piletite ja elektrooniliste õiguste operaator. Lisaks on riik varasemalt ostnud sarnased piletisüsteemid Jõgeva ja Tartu maakonda, samuti kasutavad sarnaseid lahendusi mitmed teised bussi- või rongifirmad,» rääkis Konks.

Hiljuti ajakirjanduses avaldatud väide, et kellegi ühiskaardist lihtsalt mööda jalutades on võimalik mobiiltelefoni abil ühiskaardi andmed kätte saada ning hiljem kaart koos rahaga enda nimele vormistada,on Konksu sõnul ajakirjanduslikult üle võimendatud ega vasta tõele.

«Nagu silmaga peale vaadates saab näha ühiskaardi numbrit, nii saab seda lugeda ka elektrooniliselt mobiiltelefoniga. Selleks peab Ühiskaart olema RFID-tehnoloogiaga mobiiltelefonile sama lähedal kui Ühiskaardi valideerimisel validaatorile ja see peab olema mobiilikasutaja teadlik tegevus. Kui kaardi kaaperdaja vormistab enda nimele võõra kaardi, millel on piletiostmiseks raha, siis jätab ta endast jälje, mis on sajaprotsendiliselt tuvastatav ja hiljem kohtu poolt karistatav,» selgitas Konks.

«Pole just kuigi arukas tegu varastada kümme eurot, kui varguse eeldusena tuleb maha jätta enda isikukood. Me oleme opereerinud ID-piletit kümme aastat ja selle aja jooksul on paar mobiiltelefoni varastanud «nupumeest» ostnud endale varastatud mobiiltelefoniga ID-pileti. Nii on varas ennast ise tuvastanud ja politsei on nad vastutusele võtnud. Isikustada saab ainult isikustamata kaarti,» tõi ta näite.

«Praeguseks on ühelt kaardilt teisele raha ülekandmise süsteemi kasutanud kuus kaardiomanikku 285 tuhandest ühiskaardi omanikust. Võimalik, et nende seas oli ka enda eksperimenti läbi viinud ajakirjanikud. Oleme neid tehinguid vaadanud ja ka kõik need ei ole veel kuritarvitamised. Mõni inimene oli aru saanud, et igaks ühiskaardi laadimiseks tuleb uus kaart osta nagu kunagi taksofonide puhul, mõni oli kaardi kaotanud. Meil ei ole tänaseks ühtegi avaldust kaardi varguse kohta. Selle riski vältimiseks, aga ka raha ja õiguste ülekandmiseks kaardi kaotuse korral soovitame enda ühiskaardi isikustada,» ütles Konks.

«Kriitikud on küsinud, miks ei võiks olla isikustamine turvalisem, näiteks ainult digiallkirja või pangalingiga autentimise kaudu. Selle esimene seletus on niinimetatud digilõhe - jätkuvalt ei oska päris paljud inimesed lihtsalt neid vahendeid kasutada. Meie klienditeenindusse tuleb märkimisväärsel hulgal avaldusi, kus avalduse saatja mõistab digiallkirjastamist niimoodi, et saadab paberil allkirjastatud ja sisse skaneeritud avalduse või skaneerib meile oma ID-kaardi koopia või joonistab lihtsalt mõne joonistusprogrammiga oma allkirja. Teine ja olulisemgi põhjus on see, et inimesed ostavad pileteid lastele ja vanavanematele, kes ei saagi või ei oska seda ise teha. Me ei tea, kes on kelle laps, päris või võõrasvanem, kes toetaja või kolleeg. Selliseid kasutajaid on kokkuvõttes kuuekohaline number ja neil kõigil on õigus kvaliteetset teenindust saada,» selgitas ta.

«Süsteemis kasutatakse nii rahvusvahelistele kui Eesti standarditele vastavaid kaarte, millele oleme lisanud mõned täiendavad omapoolsed turvaelemendid. Nii, nagu on võimalik teise isiku ID-kaarti või pangakaarti kuritarvitada või raha võltsida, on võimalik ka ühiskaarti ebaseaduslikult kasutada, kuid selle tegevuse jälg on lihtsasti tuvastatav ja karistatav. Hoiame ka süsteemil pidevalt silma peal, ja kui tekib kuritegeliku tegevuse kahtlusi, siis reageerime kohe,» hoiatas ta.