Mäos sulavad vanad jogurtitopsid terrassilaudadeks

Eestis tekib aastas aastas jäätmetena ligi 50 000 – 70 000 tonni plastikpakendijäätmeid, millest valdav enamus läheb ladestamisele prügilates või põletamisele. Olmejäätmed, milles on segamini orgaanika, plastik, klaas, metall ja kõik muu, purustatakse, vormitakse pallideks ning visatakse ahju. Vaid väike osa jäätmetest, sh plastikpakenditest läheb ümbertöötlemisse.

«Sel aastal oleme ümbertöödelnud ja uuesti tootena ringlusesse suunanud 600 tonni plastikjäätmeid,» teatas Mäos asuva ettevõtte Rexest Grupp juhatuse liige Aivo Käsnar, kes tegeleb madala kvaliteediga plastjäätmete ümbertöötlemisega Plastrexi punn- ja terrassilaudadeks. «Oleme meile teadaolevalt Eestis, Lätis, Leedus ja võib-olla ka Euroopas ainsad, kes suudavad sellise kvaliteediga plastjäätmeid ümbertöödelda ning uuesti ringlusesse suunata.»

Nimelt on toormeks nii tööstuslikud plastjäätmeid nagu kelgud, seebikarbid, ära visatud mänguasjad kui ka kodumajapidamises tekkivad plastist olmejäätmed – kilekotid, vorstipakendid, jogurtitopsid, ketšupipudelid jne.

«Toodetud Plastrex punn- ja terrassilaudadest läheb peaaegu sada protsenti ekspordiks,» rääkis Käsnar. Punnlaudu tehakse hobuselatrite jaoks, mis saadetakse Soome, Rootsi, Taani, Inglismaale, Norrasse ja Saksamaale. Isegi Islandilt on laekunud tellimusi.

«Euroopas on ca 6 miljonit hobust, iga hobune vajab ühte latrit, ühte latrisse läheb ca 50 meetrit punnlauda,» selgitas Käsnar. «Enamus latritest on täna valmistatud puitlaudadest, kuid puit süüakse hobuste poolt kahe aasta jooksul ära. Plastikut mitte. Puit on ohtlik – imendub baktereid, kusihapet ning selle desifintseerimine väga keerukas. Hobune närib seda ja jääb haigeks.»

See on tema sõnul levinud probleem, mistõttu minnakse üle kas väga kallile Aafrikast pärit kõvapuidule või plastikule.

Uue tootena tuldi mõni aeg tagasi välja plastist terrassilauaga, mida praegu talvistes oludes katsetatakse ja mille vastu olevat põhjanaabritel suur huvi.

«Idee tekkis sellest, et puidust terrassilaudadega on tutvusringkonnas palju probleeme – need vajavad igal kevadel üle värvimist, hooldamist ja nad kuluvad,» rääkis Käsnar.

Tema sõnul on plastist terrassilaudade tootjaid küll väga palju, kuid teised segavad ühetüübilist originaalplasti graanuleid ja lisavad toote hinna vähendamiseks juurde tuhka või saepuru.

«Meie kasutame plastikjäätmeid. See on vahe,» märkis Käsnar. «Meie üks ülesanne oli, kuidas madala kvaliteediga määrdunud pesemata pakendid on võimalik tooteks muuta ja selle ülesande oleme täna lahendanud.» Mehe sõnul kulus ettevõttel kaks aastat, et tehnoloogiline lahend välja töötada.

Plastist olmejäätmete hulk on suur. Ometi pole plastikjäätmetest valmistatavat toorainet just jalaga segada.

«Meil on vaja plastjäätmeid, mitte läbisegi olmejäätmeid, kus plast on koos orgaanika, metalli, klaasi, paberiga. See tähendab pakendite sorteerimist kodudes,» rääkis Käsnar. «See asi hakkab peale kodudest – olmejäätmete sorteerimine on nii kallis, et seda keegi tegema ei hakka.»

On vaja, et tooraine nagu näiteks plastjäätmed, oleksid juba eelnevalt eraldi sorteeritud, et neid saaks ümber töödelda. Selleks ongi Eestis loodud pakendite kogumise süsteemid.

Rexesti saab oma plastjäätmed Väätsa prügilast. «Meie partner on Väätsa Prügila, kes kohe algusest peale kavandas oma pakendijäätmete käsitlemise protsessi lähtudes meie vajadustest,» ütles Käsnar.

Plastist pakendijäätmetest Käsnari sõnul ettevõttel veel puudust pole. Küll aga läheb enamus plastikpakendijäätmetest täna Eestis põletamisele.

«See suund on väga tugev, et kütteväärtusega jäätmed purustatakse, pallitakse ja suunatakse põletamisse,» ütles Käsnar. «Maapõue matmist on tunduvalt vähendatud.»

Ümbertöötlemist aga saab eelkõige suurendada siis, kui inimesed kodudes olmejäätmeid sorteerivad ning suunavad pakendijäätmed nagu klaas, paber ja plast pakendite kogumise süsteemidesse.

«Sellisel juhul on nende jäätmete uute toodetena kasutuselevõtmine väga tõenäoline,» ütles Käsnar.