/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/01/25/504599t1hb8ee.jpg)
Kui Viimsi elanik uuris, miks ta prügikonteinerit pole ettenähtud ajal tühjendatud, sai ta ettevõttelt teada, et prügi olevat olnud jäätunud ning prügivedajal puudub kohustus seda lahti raputada.
Prügivedaja jätab külmunud prügi konteinerisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tavaliselt viiakse kord kuus prügi ära, aga nüüd vaatasin, et prügikast on täis. Helistasin infonumbrile, kust öeldi, et prügiauto käis nädala eest, aga kuna prügi olevat olnud prügikasti põhja kinni jäätunud, siis autojuhil pole kohustust prügikasti kopsida,» rääkis Viimsi elanik Ivika.
Prügivedu pidi toimuma 4. detsembril, kuid naise sõnul jäi konteinerisse peaaegu kõik, mis seal oli – kaks kolmandikku prügikastist oli peale prügivedu täis.
«Nädal aega hiljem oli juba terve prügikast täis ja ajas üle ääre, mis tähendab, et mul tuleb maksta prügi eest topelt,» on Ivika nördinud. «Praegu on pühad peale tulemas ja see tähendab, et pean nüüd uuesti veel vahepeal prügiveo tellima ja saan topeltarve.»
Naine lubas lepingu üksipulgi läbi lugeda, uurida tingimusi.
«Ma ei usu, et seal on kirjutatud midagi prügikasti kopsimise kohta,» on Ivika kindel. Tema sõnul on varem olnud probleeme sellega, et prügikast on aia sees, mitte tõmmatud värava taha, ja mõni autojuht väidab, et tema ei pea seda prügikasti võtma, kuigi lepingus pole selle kohta midagi.
Naises tekitab prügi külmumine hämmingut, kuna vedela prügi kallavat ta tualetipotist alla ja prügikasti jõuab tahke prügi kilekottide sees, mis tähendab, et lahtist prügi üldse pole ja sinna ei saa väga midagi kinni jäätuda.
«Ilmselt, kui loksutada, oleks tulnud lahti, aga tõenäoliselt natuke kallutati ja see oligi kõik,» pakkus Ivika.
Eesti Keskkonnateenuste (endine Veolia - toim) juht Argo Luude rääkis Postimehele, et konteinereid tühjendatakse vabapuiste meetodil ehk rahvakeeli vastav tõstemehhanism keerab konteineri auto tühjenduskolusse kummuli nii, et prügi kukub konteinerist välja.
«Suurte metallkonteinerite tühjendamisel kasutatakse ka lisaks veel hüdraulilist raputit, mis peaks tagama, et konteinerisse kinni jäänud jäätmed sealt välja tuleksid,» selgitas ta. «Kui jäätmed on konteinerisse kinni jäänud, siis püütakse neid sealt kätte saada konteinerit vastu tõstemehhanismi abil raputades, kuid kui nende vahenditega ei õnnestu mõistliku pingutusega jäätmeid kätte saada, siis jääb selline konteiner tühjendamata.»
Tema sõnul tuleb aru saada, et liiga jõuline konteineri raputamine võib saada saatuslikuks konteinerile endale ehk konteiner puruneb. Just viimase tõttu ei ole lubatud operaatoritel labidate, kangide ja muude vahenditega konteinerist prügi lahti kolkida.
«Konteinerite külmumise vältimiseks tuleks eelkõige jälgida, et konteinerisse ei satuks vedelad jäätmed ja et konteineri kaas on suletud asendis, nii et vihm ja lumi ei saaks sisse sadada,» rääkis Luude. «Kui on teada, et jäätmed on konteineris külmunud, siis tuleks tühjenduspäeval konteinerit väljastpoolt kuuma veega üle kasta.»
Kui tühjendus toimub ja osaliselt jäävad jäätmed mahutisse, siis esitatakse tühjenduse eest arve. Kui konteinerit üldse tühjendada ei saanud, siis esitatakse üldjuhul tühisõiduarve.
Selliseid probleeme ei esine Luude sõnul palju, sest üldjuhul on inimesed pakkinud oma jäätmed kilekottidesse ja sel juhul prügi konteinerisse kinni ei jää.
Hetkel olevat prügi vedamata jätmise põhjused suhteliset sarnased sellega, millised nad on aasta jooksul olnud ehk konteinerile puudub juurdepääs. Näiteks on auto ette pargitud või on lumetõrje tegemata, kliendil arve maksmata või meil masin katki.
«Viimasel juhul kliente informeeritakse ja jäätmed viiakse ära esimesel võimalusel,» kinnitas Luude.
Tema sõnul armastasid kliendid vanasti rohkem vaielda, kuid nüüd on järjest rohkem autosid varustanud kaameratega, samuti tehakse probleemsetest juhtudest fotod ning seetõttu on vaidlusi jäänud ka vähemaks.