Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875540t1h29c2.jpg)
/nginx/o/2012/12/18/1492282t1hbed0.jpg)
Usuti, et peres, kus ei vaadata jõuluõhtul «Visa hinge», ei ole järgmisel aastal midagi head loota, õpivad lapsed aastal 2212 nende esiisade primitiivsetest kommetest. Õige ka – esimene «Visa hing» praegusest umbes kuuesajast on fantastiline jõulukas, kämp ja veidi tobe ning aegunud, aga samas pööraselt kihutav lõbusõit, kus saab nalja ja action’it ning härdusepisarad kistakse ikka lõpuks ka välja.
Pühadeaeg teles umbes selline ongi – kui virvendav ekraan verise lambasoolika tagant üldse välja paistab, pumbatakse sealt vaataja meeltesse harrast ja liigutavat vaheldumisi häbitu ja ülevõimendatuga. On heategevust ja pühadekontserte, põhiliselt rahvusringhäälingus, eriti erakanalid aga lükivad üksteise otsa rohkem või vähem jõuludega seotud filme.