Eesti ja Venemaa jätkavad piirilepete jõustamiseks konsultatsioone

Välisminister Urmas Paet hindas kohtumist konstruktiivseks ja ütles, et eesmärk on jõuda piirilepingute jõustumiseni, sest riikidevahelises suhtluses on tavaks, et riigid on omavahelise piiri fikseerinud piirilepinguga, ning Eesti ja Venemaa ei peaks olema erand.

Tema hinnangul peaksid konsultatsioonid mõne kuu jooksul selgitama, kas on võimalik jõuda ühise poliitilise tekstini või mitte. «Tänases konsultatsioonide voorus vahetati mõtteid selle üle, kuidas üks ja teine pool üldse seda ette kujutab, aga praegu pole milleski veel kokku lepitud,» ütles Paet Postimehele.

Seda, millal toimub järgmine kohtumine, Paeti sõnul täna ei otsustatud ning esialgu jätkuvad 31. oktoobril alanud konsultatsioonid telefoni ja e-posti teel.

Ta lisas, et kui delegatsioonid jõuavad ühises tekstis kokkuleppele, peab see esmalt saama mõlema riigi valitsuse heakskiidu. «Seejärel toimub tavapärane rahvusvaheliste lepingute kinnitamise protsess, mis lõpeb parlamentide otsusega,» ütles Paet.

Välisministeerium on varem korduvalt kinnitanud, et konsultatsioonid ei hõlma seda osa piirilepingutest, mis käsitlevad piirijoone kulgemist ja mille üle peeti läbirääkimisi 11 aastat kuni 2005. aastani.

Eesti ja Venemaa välisminister allkirjastasid piirilepped 2005. aasta 18. mail ning riigikogu ratifitseeris need sama aasta 20. juunil. 2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi, leides, et riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambul võimaldab esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Tänavu septembri algul teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa on valmis alustama taas Eestiga piirilepingute sõlmimise üle kõnelusi. Oktoobris tegi riigikogu valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepingute sõlmimiseks.