/nginx/o/2012/12/14/1483736t1h68b9.jpg)
Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul on hädaabikõnele reageerimata jätmise tagajärjel hukkunud naise juhtum pannud häirekeskuse oma tööd ümber korraldama. Seda, kas kohtuotsus kaevatakse edasi või mitte, pole veel otsustatud.
Häirekeskuse juht: oleme veast õppinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Häirekeskuse sõnul tunnistavad nad, et 4. märtsil 2006. aastal ei menetlenud Häirekeskuse teenistuja hädaabikutset korrektselt, mille tagajärjel hukkus inimene. Algatatud ametkondliku juurdluse tulemusena vabastati väljakutset töödelnud teenistuja 20. aprillil 2006 ametist.
«See on äärmiselt kahetsusväärne juhtum, kui keegi jääb mingitel põhjustel õigel ajal vajalikust abist ilma,» hindas häirekeskuse peadirektor Janek Laev toimunut.
«Oleme juhtunust õppinud ning pannud aluse süsteemsele erialasele väljaõppele, et välistada hädaabikõnede menetlemise vigadest tingitud abi hilinemine.»
Hädaabikõnede menetlejate erialast väljaõpet viiakse läbi 2006.aastast Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja päästekoolis. Samuti on Häirekeskuses välja töötatud ja 2010. aastal käivitatud hädaabiteadete menetlemise kvaliteedikontrolli süsteem.
Häirekeskuse kommunikatsioonijuht Edvi Freiberg ütles Postimehele, et kohtuotsus on nii värske, et keskus pole otsustanud, kas see vaidlustada või mitte. Samuti pole analüüsitud, kust väljamaksmisele määratud 30 000 eurot võetakse või mida see tähendab häirekeskuse eelarvele.