/nginx/o/2009/04/15/163725t1ha7d7.jpg)
Politseiameti hinnangul on Eesti liikluskultuur viimase aasta jooksul oluliselt paranenud ning siseminister Jüri Pihli kriitika liikluspolitsei töömeetodite kohta puudutab vaid üksikjuhtumeid.
Politsei tõrjub siseministri kriitikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministri kriitika aluseks on vaid osa Ida politseiprefektuuris määratud karistuste analüüs ning seda ei saa automaatselt laiendada kogu Eestile, vahendab ERR uudised politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna juhataja Tarmo Miilitsa intervjuud Vikerraadio saates «Uudis+».
Miilitsa sõnul ei saa nõustuda väitega, et karistused liiklusrikkumiste eest on kergenenud, kuna statistika kohaselt on oluliselt rohkem liikluseeskirjade rikkujaid saadetud arestimajadesse, samuti on senisest enam rikkujaid jõudnud kohtu ette.
Politseijuht tõdes, et karistuspoliitika on leevenenud esmaste rikkujate puhul, kui pole tegemist tõsise rikkumisega, ning sageli piirdutakse hoiatusega.
«Oleme karmid roolijoodikute, tõsiste kiiruseületajate, turvavööta sõitjate ja ka nende suhtes, kellel on juhtimisõigus karistusena ära võetud,» kinnitas ta ja lisas, et siis minnakse kohtusse välja.
Osaliselt võib Miilitsa sõnul nõus olla väitega, et liikluskontroll on nõrgenenud asulavälistel teedel, kuid selle põhjuseks on asjaolu, et enamik raskeid liiklusrikkumisi toimub asulasisestel teedel. «Nagu mõõtmised on näidanud, on asulavälistel teedel oluliselt langenud kiiruse ületamise arvud,» märkis ta.