Kõik linnade lähedal asuvad vallad pole oma arengupotentsiaali ära kasutanud

«Kui 2000. aasta loendus näitas, et rahvastik koondus linnade juurde, siis sel korral on pilt teine,» rääkis rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze. «Inimesed on liikunud ära Harju- ja Tartumaale, aga ka Pärnu lähivaldade ümbrusesse.»

Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud. Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

«Mitte kõik vallad pole samades suurlinnade läheduses kasutanud ära oma arengupotentsiaali,» märkis Oopkaup. «Tegelikult näitab see, missugused omavalitsused on rohkem elujõulisemad ja millised mitte.»

Ta tõi ühe sellise näitena Tallinna külje all asuva Jõelähtme valla, kus ka ise elab. Jõelähtmel on võrreldes eespool mainitud valdadega kasv tunduvalt nigelam: seal elas 2000. aastal 5217 elanikku, uue loenduse järgi aga 6462.

«Vald ei ole kasutanud ära võimalusi,» märkis ta. «Tegelikult oleks olnud võimalik luua uusasumeid ja läbi selle rahvastikus võita.»

Ka Beltadze mainis, et kui Harjumaal on rahvastiku kasv olnud suhteliselt hea, ei lähe mitte kõikjal Harjumaal hästi. Ta tõi lisaks 2476 elanikku kaotanud Vasalemmale näiteks ka Padise ja Nissi vallad. Padisel on elanike arv langenud 247 võrra ja Nissi vallas elab 450 inimest vähem.

Seevastu olevat Põhja-Rapla muutumas Tallinna tagamaaks. Näiteks on Kohila vald võitnud juurde 4761 elanikku. See on märkimisväärne juurdekasv, arvestades, et 2000. aastal elas seal 2570 elanikku. Rapla valla juurdekasv on 5209 elanikku.