Rektorid hoiaks ülikooli lõpetanud välismaalased Eestis

Samas pole nõukogu rahul, et välismaalaste seaduse muudatused, mis lihtsustaks välistudengite ja –õppejõudude Eestisse tulemist ja hiljem siia ka tööle jäämist, on siseministeeriumis venima jäänud.

Eelkõige sooviks nõukogu muuta välismaalaste seadust nii, et Eestis õppinud välisüliõpilasel oleks pärast ülikooli lõpetamist Eestis ka tööd otsida. «Sealhulgas peaks magistri- ja doktoriõppe lõpetanute tähtaegne elamisluba kehtima 12 kuu jooksul peale lõpetamist ning bakalaureusetaseme lõpetanutel perioodi jooksul, mis võimaldab alustada õpinguid järgmisel tasemel,» märgib rektorite nõukogu nimel siseministeeriumile kirja saatnud Alar Karis.

Samuti soovivad ülikoolide juhid, et Eestis magistri- või doktorikraadi kaitsnutele lihtsustataks tähtajalise elamisloa taotlemise tingimusi, et nad saaksid siia tööle jääda.

Eesti huvi on meelitada siia õppima ja töötama inimesi, kes panustavad meie majanduse või teaduse arengusse.

Et muuta Eesti kolmandatest riikidest pärit tudengitele, teadlastele ja õppejõududele atraktiivsemaks, esitas juba kevadel mitmeid ettepanekuid ka haridusministeerium.

Praegu on kolmandatest riikidest Eesti ülikoolidesse õppima või tööle tulla takistatud eelkõige raskuste tõttu elamislubade saamisel. Näiteks kehtib nõue esitada enne tähtajalise elamisloa saamist dokument elukohast Eestis, mida reeglina asutakse otsima alles Eestisse saabudes. Välisüliõpilastel ei ole võimalik pärast õpingute lõppemist Eestis tööd otsida, sest nende elamisluba lõpeb kohe pärast õpingute lõppu.  Mõningatel juhtudel võib elamisloa kehtivus lõppeda isegi varem, sest elamisluba ei saa taotleda soovitud perioodiks.

Samuti ei tohi välismaalt tulnud teadlane või õppejõud töötada korraga mitme tööandja juures – samas kui teadusasutused sooviksid väga koostööd teha ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid maksimaalselt rakendada.

Haridusministeerium saatis siseministeeriumile rea ettepanekuid välismaalaste seadusse märtsis.  Näiteks soovitati arvata sisserände piirarvu hulgast välja välismaalastest õppejõud, kes asuvad tööle riiklikult tunnustatud kõrgkoolides. Samuti võiks piirarvust välja jätta ülikoolidesse õppima asuvad välistudengid.

«Lihtsustada teadlaste ja õppejõudude ning üliõpilaste perekondade elamisloa taotlemise protsessi ja laiendada siseriikliku elamisloa taotlemise võimalusi ka teadlaste ja õppejõudude perekondadele,» kõlas veel üks soovitus.

Eesti kaotab teistele riikidele ka häid tudengeid seetõttu, et meil on üle maailma vähe saatkondi, kust taotleda viisat või elamisluba. Seetõttu soovitab haridusministeerium lubada Eesti viisat taotleda ka Schengeni saatkondadest ning elamisluba juba Eestist kohapealt.

Ministeerium rõhutas, et Eesti huvi on meelitada siia õppima ja töötama inimesi, kes panustavad meie majanduse või teaduse arengusse. Seetõttu tuleb ka lihtsustada korda, kuidas tudengid õpingute kõrvalt või pärast neid tööd leiaksid.

«Rahvusvahelised küsitlused  välistudengite hulgas tunnustavad kõrgelt Eestit elamiskohana, õppenõustamine ning vastuvõtt on olnud hea, kuid konkurents välistudengite pärast on tõsine,» sõnas haridusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Kalmar Kurs. «Praktikakoha leidmise, tööturu ning karjääriga seotud protsentides on Eesti puhul miinuseid kõige enam esile toodud.»

Aega läheb veel aasta

Rektorite nõukogu juht Alar Karis viitas, et mitmed Euroopa riigid on samal eesmärgil juba välisteadlaste, -õppejõudude ja –tudengite liikumist lihtsustanud. «Samal ajal ei ole Eestis enam kui pooleteise aasta jooksul suudetud lahendada probleeme, mis siia õppima või töötama tulemist põhjendamatult keeruliseks ja kulukaks teevad või otseselt takistavad,» nuriseb ta oma hiljutises kirjas siseministeeriumile. «Rektorite nõukogu loodab, et välismaalaste seaduse parandamisega liigutakse edasi kiirelt ja tulemuslikult,» kiirustab ta takka.

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond saatis Postimehele kommentaari, milles märgib, et valitsuse tegevuskava järgi oodatakse välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tuleku lihtsustamiseks vajalikke seadusmuudatusi valitsusse järgmise aasta lõpus ning riigikokku peaksid need jõudma 2014. aasta kevadel.

Praegu käib aga laiapõhjaline arutelude ring enam kui 20 institutsiooni osalusel. «Meile on esitatud mitmeid ettepanekuid, mille kohta on üheseid seisukohti, kuid on ka üksteist välistavaid punkte. Siseministeerium peab oluliseks leida kõiki osapooli rahuldav lahendus ning seda nii haridus- kui töörände kontekstis,» märkis ministeerium.

Konkreetset rektorite nõukogu ettepanekut kommenteerides märkis ministeeriumi osakond: «Arutelud ja kohtumised veel kestavad, mistõttu ei saa kinnitada, et antud ettepanek sellisel kujul seaduses sätestatakse.»