Toobal: eelnõude läbisurumiseks jõumeetodeid kasutada on lubamatu

Toobali sõnul näitab Reinsalu ettepanek kaaluda mitmete eelnõude kiiremaks vastuvõtmiseks nende sidumist usaldusküsimusega tema soovi kompromissi otsimise asemel väärkohelda parlamentarismi aluspõhimõtteid. «Juhul, kui opositsioon riigieelarve menetlemist takistab, vajab järelikult mõni asi hädasti ümbertegemist või tuleb milleski ka opositsiooniga, keda toetab rohkem Eesti inimesi, kokku leppida,» lausus ta.

Tema hinnangul võib sellise idee väljakäimine olla ohu märk demokraatiale. «Kui opositsioon juhib riigis valitsevatele probleemidele ja valitsuse tegevusetusele tähelepanu, siis on lubamatu ettepanek kasutada jõumeetodeid oma eelnõude läbisurumiseks,» ütles Toobal.

Ta nimetas kohatuks ka Reinsalu vihjet kaitseväe välismissioonide kohta, leides, et nende eelnõude menetlemine alles detsembris iseloomustab pigem kaitseministri kehva planeerimist. «Missioonide pikendamise otsused oleks saanud vastu võtta juba palju varem, sellega venitamine ja riigikokku toomine alles paar nädalat enne praeguste missioonide lõppu on just kivi Reinsalu enda kapsaaeda,» märkis Toobal.

Toobal avaldas lootust, et ka IRL hakkab tasapisi aru saama, et Keskerakonnal on elektriaktsiisi langetamise sooviga tõsi taga. Tema kinnitusel on Keskerakond igati nõus, et parlamendi töörahu tuleb taastada, kuid selleks peavad koalitsioonierakonnad langetama otsuseid. «Eilne kohtumine fraktsioonide esimeeste vahel näitas, et Reformierakond on valmis kompromissile minema. Elektrihinna tõusu leevendamise vastu on praegu kompromissitult IRL,» lisas Keskerakonna peasekretär.

Reinsalu ütles täna Postimehele, et valitsus peaks kaaluma võimalust siduda tuleva aasta riigieelarve ja sellega seotud eelnõude vastuvõtmine usaldusküsimusega. Ta avaldas kahetsust, et eilsel fraktsioonijuhtide koosolekul ei jõutud lahendusteni, mistõttu on neljandat nädalat parlamendi tööd blokeeriv Keskerakond ähvardanud venitamistaktika kasutamist jätkata. «Rida otsuseid, mis on riigi jaoks vajalikud ja mõjutavad inimeste toimetulekut, seisavad Keskerakonna jonni taga,» lausus ta.

Reinsalu tõi näiteks, et kui parlament ei suuda sel aastal vastu võtta otsuseid kaitseväe välismissioonide kohta, jäävad Eesti sõdurid õiguslikku vaakumisse, samuti ei alane vastava seaduseta taastuvenergia tasud. «Eelarve lükkumisega järgmisesse aastase jäävad suletuks kõik täiendavad eraldised eelarves ning ei ole võimalik jõustada politseinike, päästjate ja õpetajate palgatõusu,» ütles ta.

Tema kinnitusel peab võimuliit näitama sellises olukorras tahet oma poliitikat realiseerida. Selleks on valitsusel võimalik siduda olulised seaduseelnõud, mis peavad jõustuma enne uue aasta algust, valitsuse usaldusküsimusega. «Tekkinud olukorras on mõistlik seda võimalust kaaluda. See annab meile võimaluse menetleda neid eelnõusid kiirendatud korras ning lõpetada praegune totaalblokaad,» märkis Reinsalu.

Kui valitsus seob riigieelarve ja vajalike seadusemuudatuste vastuvõtmise usaldusküsimusega enne nende kolmandat lugemist, võtab parlament eelnõu päevakorda valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval. Kolmandal lugemisel peetakse läbirääkimisi, mille käigus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad, ning seejärel toimub eelnõu lõpphääletus. Kui usaldusküsimusega seotud eelnõu ei leia parlamendis toetust, astub valitsus tagasi.

Viimati sidus valitsus usaldusküsimusega 2009. aasta negatiivse lisaeelarve ja sellega seotud muudatused, mille parlament võttis vastu sama aasta veebruaris.