Eesti veebikonstaabli tegevus sai Euroopas kõrge tunnustuse

Selle aasta Euroopa parimate kuriteoennetusprojektide konkursi teemaks oli kogukonnakeskne politseitöö alaealiste kuritegevuse, perevägivalla ja sissemurdmiste vähendamisel ja ennetamisel (Community Policing as a Tool for Crime Prevention, related to Burglaries, Domestic Violence and Juvenile Delinquency).

Eesti esitas auhinnale nominendiks politsei- ja piirivalveameti veebikonstaabli projekti, mis sai eile Küprosel toimunud galaüritusel auhinnatud 5000 euroga innovaatilise lähenemise ja noortele suunatud tegevuse eest.

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul annab pälvitud tunnustus kindlust, et politsei poolt valitud sotsiaalmeedias avatud suhtlemise suund on vajalik ja õige. «Noortele on näo ja nimega veebipolitseinikuga suhtlemine lihtsam ja loomulikum kui ametlikus laadis pöördumiste tegemine. Samas näen oma töös, et ka vabas vormis kirjeldatud mured on äärmiselt tõsised ning abivajajaid palju. Veel rohkemate inimesteni jõudmiseks plaanib PPA veebipolitseiniku tegevust ka venekeelsesse suhtluskeskkondadesse laiendada,» rääkis Punak.

Siseminister Ken-Marti Vaher sõnas, et veebipolitseiniku idee selline väärtustamine on tunnustus Eestile kui e-riigile, samuti ka kogukonnapõhisele politseitööle. «On mõistlik, et politsei abistab lähtuvalt riskidest ja tegelikest vajadustest, suheldes inimestega vahetult just seal, kus inimesed ise viibivad. Kui suur osa suhtlusest toimub virtuaalruumis, siis peab ka see keskkond olema turvaline,» ütles Vaher

Projekti puhul tõsteti esile uudset lähenemist kuriteoennetuses. Rõhutati, et politsei kohaolu on oluline mitte ainult tänavatel, vaid ka virtuaalkeskkondades, kus on suur osa kogukonnast, eriti nooremad elanikud ning nii antakse võimalus vahetuks dialoogiks internetikasutajatega. Välja toodi ka see, et internetipõhine kogukonnakeskse politseitöö vorm on ressursisäästlik.

Teised auhinnalised kohad kogukonnakeskse politseitöö arendamise eest läksid Taanile ja Rootsile. Taani sai peaauhinna 10 000 eurot ja Rootsi 5000 eurot.

Sel aastal esitati Euroopa Liidu liikmesriikide poolt konkursile kokku 22 kandidaati, mis on läbi aegade kõige rohkearvulisem osavõtt.

Euroopa Liidus jagatakse kuriteoennetusprojektide auhindu alates 1997. aastast. Iga-aastasele konkursile saab liikmesriik esitada ühe temaatilise projekti. Projekti valdkonna ja teemade valiku teeb EL eesistujariik koostöös eelneva ja järgmise eesistujaga.

Auhinnafondi suuruseks on 20 000 eurot ja see jaguneb kolme autasustatud projekti vahel järgmiselt: võitja saab 10 000 eurot, kaks teist äranimetatud projekti, st kõige paljulubavam ja innovaatilisem, saavad mõlemad 5000 eurot.