Nestor: sotsid umbusaldavad valitsust igal juhul

Nestor ütles Postimehele, et kui Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu on põhjendanud oma ettepanekut sooviga menetleda eelnõusid kiiremini ja lõpetada neljandat nädalat kestev parlamenditöö blokaad, siis tegelikult ei saavutaks koalitsioon sellega suurt ajavõitu.

«Kiirendava mõjuga oleks see olnud siis, kui valitsus oleks sidunud eelnõud usaldusküsimusega juba algatamisel. Siis oleks see aidanud, aga olukorras, kus teised lugemised on suures osas juba toimunud, suurt kiirust juurde ei tule,» lausus ta ning märkis, et pealegi on kaks riigikogus vaidlusi tekitanud eelnõu, mis puudutavad lastetoetusi ja töötutoetust, algatanud hoopis võimuliidu fraktsioonid ja nende vastuvõtmist usaldusküsimusega siduda ei saa.

Nestor avaldas arvamust, et Reinsalu ettepanek võis olla ajendatud valitsusliidus valitsevatest eriarvamustest. Ta tõi näiteks veeteede tasu tõstva seaduse arutelu majanduskomisjonis, kus tehtud otsuste puhul on IRLi saadikud hääletanud enamuse soovidele vastu. «Võib-olla on Reinsalu pretensioonid põhjustatud pigem sellest, et valitsusliidus endas on mõne riigieelarvega seotud eelnõu puhul teineteisele ütlemist – tõtt näkku paisatakse rohkem kui tavaliselt,» ütles ta.

Nestor lisas, et tuleva aasta riigieelarve ja teiste eelnõude sidumine usaldusküsimusega on valitsuse otsustada. «Kui see kaalumisel abiks tuleb, võime ette öelda, et umbusaldame neid igal juhul,» märkis ta.

Võib-olla on Reinsalu pretensioonid põhjustatud pigem sellest, et valitsusliidus endas on mõne riigieelarvega seotud eelnõu puhul teineteisele ütlemist – tõtt näkku paisatakse rohkem kui tavaliselt.

Reinsalu ütles täna Postimehele, et valitsus peaks eelnõude usaldusküsimusega sidumist kaaluma. Ta avaldas kahetsust, et eilsel fraktsioonijuhtide koosolekul ei jõutud lahendusteni, mistõttu on neljandat nädalat parlamendi tööd blokeeriv Keskerakond ähvardanud venitamistaktika kasutamist jätkata. «Rida otsuseid, mis on riigi jaoks vajalikud ja mõjutavad inimeste toimetulekut, seisavad Keskerakonna jonni taga,» lausus ta.

Reinsalu tõi näiteks, et kui parlament ei suuda sel aastal vastu võtta otsuseid kaitseväe välismissioonide kohta, jäävad Eesti sõdurid õiguslikku vaakumisse, samuti ei alane vastava seaduseta taastuvenergia tasud. «Eelarve lükkumisega järgmisesse aastase jäävad suletuks kõik täiendavad eraldised eelarves ning ei ole võimalik jõustada politseinike, päästjate ja õpetajate palgatõusu,» ütles ta.

Tema kinnitusel peab võimuliit näitama sellises olukorras tahet oma poliitikat realiseerida. Selleks on valitsusel võimalik siduda olulised seaduseelnõud, mis peavad jõustuma enne uue aasta algust, valitsuse usaldusküsimusega. «Tekkinud olukorras on mõistlik seda võimalust kaaluda. See annab meile võimaluse menetleda neid eelnõusid kiirendatud korras ning lõpetada praegune totaalblokaad,» märkis Reinsalu.

Kui valitsus seob riigieelarve ja vajalike seadusemuudatuste vastuvõtmise usaldusküsimusega enne nende kolmandat lugemist, võtab parlament eelnõu päevakorda valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval. Kolmandal lugemisel peetakse läbirääkimisi, mille käigus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad, ning seejärel toimub eelnõu lõpphääletus. Kui usaldusküsimusega seotud eelnõu ei leia parlamendis toetust, astub valitsus tagasi.

Viimati sidus valitsus usaldusküsimusega 2009. aasta negatiivse lisaeelarve ja sellega seotud muudatused, mille parlament võttis vastu sama aasta veebruaris.