/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/01/12/911626t1h9a47.jpg)
Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Urmas Reinsalu ettepanekut kommenteerides, et riigieelarve vastuvõtmine parlamendis on niigi valitsuse usaldushääletus.
Kukk: riigieelarve vastuvõtmine on niigi valitsuse usaldushääletus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelarve on aasta tähtsaim parlamendis kinnitatav dokument ja on usaldushääletus valitsusele ka siis, kui seda eraldi usaldushääletusena ei rõhutata,» lausus Kukk.
Reinsalu ütles täna Postimehele, et valitsus peaks kaaluma võimalust siduda tuleva aasta riigieelarve ja sellega seotud eelnõude vastuvõtmine usaldusküsimusega. Ta avaldas kahetsust, et eilsel fraktsioonijuhtide koosolekul ei jõutud lahendusteni, mistõttu on neljandat nädalat parlamendi tööd blokeeriv Keskerakond ähvardanud venitamistaktika kasutamist jätkata. «Rida otsuseid, mis on riigi jaoks vajalikud ja mõjutavad inimeste toimetulekut, seisavad Keskerakonna jonni taga,» lausus ta.
Reinsalu tõi näiteks, et kui parlament ei suuda sel aastal vastu võtta otsuseid kaitseväe välismissioonide kohta, jäävad Eesti sõdurid õiguslikku vaakumisse, samuti ei alane vastava seaduseta taastuvenergia tasud. «Eelarve lükkumisega järgmisesse aastase jäävad suletuks kõik täiendavad eraldised eelarves ning ei ole võimalik jõustada politseinike, päästjate ja õpetajate palgatõusu,» ütles ta.
Tema kinnitusel peab võimuliit näitama sellises olukorras tahet oma poliitikat realiseerida. Selleks on valitsusel võimalik siduda olulised seaduseelnõud, mis peavad jõustuma enne uue aasta algust, valitsuse usaldusküsimusega. «Tekkinud olukorras on mõistlik seda võimalust kaaluda. See annab meile võimaluse menetleda neid eelnõusid kiirendatud korras ning lõpetada praegune totaalblokaad,» märkis Reinsalu.
Kui valitsus seob riigieelarve ja vajalike seadusemuudatuste vastuvõtmise usaldusküsimusega enne nende kolmandat lugemist, võtab parlament eelnõu päevakorda valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval. Kolmandal lugemisel peetakse läbirääkimisi, mille käigus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad, ning seejärel toimub eelnõu lõpphääletus. Kui usaldusküsimusega seotud eelnõu ei leia parlamendis toetust, astub valitsus tagasi.
Viimati sidus valitsus usaldusküsimusega 2009. aasta negatiivse lisaeelarve ja sellega seotud muudatused, mille parlament võttis vastu sama aasta veebruaris.