Sõelutakse välja tänavune parim ja halvim seadus

Lisaks valitakse esmakordselt hea õigusloome lipulaev, kelleks saab isik või riigiasutus, kes on tänavu seaduseelnõu menetlemisel eeskujulikult järginud Head Õigusloome Tava.

Konkursil võib osaleda igaüks ja esitada võib kõiki 2012. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadusi ning valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrusi.

Õigusaktide mõõdupuuks on vastavus Hea Õigusloome Tavale ehk teisisõnu hinnatakse, kui põhjalikult on tehtud seaduseelnõu mõjude analüüs, kui läbipaistev on olnud menetlus ja mil määral on arvestatud huvigruppide arvamusega.

Teenusmajanduse Koja juhatuse aseesimees Allar Jõks põhjendas, et konkurssi ajendab teist aastat järjest korraldama soov tõsta õiguskultuuri taset Eestis.   

«Ka Riigikontrolli 2011. aasta audit «Õigusaktide mõju hindamise korraldus» viitab puudustele õigusloomes. Avalikkuse surve läbimõtlemata õigusloome suhtes peab olema järjekindlalt tauniv,» leidis Jõks.

Mullu laekus halvima seaduse kategoorias 28 ja parima kategoorias 12 õigusakti. Eesti parima seaduse tiitli pälvis toona riigikogu otsus õiguspoliitika arengusuundadest, seevastu halvimaks kuulutati erakonnaseaduse muudatus, millega ühe paragrahvi muutmise läbi dekriminaliseeriti erakonna poolt keelatud annetuste vastuvõtmine. Praegu on mullune halvim seadus erakondade rahastamise skandaali tõttu ka ülevaatamisel.

Tänavusi kandidaate hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, Postimehe toimetuse ja EMSL esindajad.

Ettepanekud tuleks esitada 7. jaanuariks 2013 aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused ja Hea Õigusloome lipulaev kuulutatakse koos põhjendustega välja avalikult jaanuari keskel.

Hea Õigusloome tava näeb ette, et:

1.       Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.

2.       Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.

3.       Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.

4.       Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.

5.       Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.

6.       Seadus peab olema mõjus, mistõttueelnõuga kaasnevaid mõjusidtuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist.

7.       Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttuõigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.

8.       Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.