Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Reformierakonna rahastamisskandaal ja seda saatnud vassimised on viimaste nädalate jooksul justkui lumemasinast läbi käinud: selge ja konkreetne probleem on nii tahtmatult kui ka üsna eesmärgipäraselt pihustatud ühtlaselt kogu maad katvaks lumekihiks. Lootus, et kui Reformierakonna enda hanged enam silmariivavalt ei kõrgu ja kõik on ühtlaselt valge, siis eksivad tuisus ka kriitikud, on viimaste päevade jooksul lumemasinale veelgi tuure lisanud.
Veidi tagasi vaadates käis ka «Harta 12» ja sellele järgnenud arutelu Jääkeldris, kahtlemata õige ja oluline ettevõtmine, ometi kogu valusalt turritavast probleemiteravikust kui viiliga üle. Näis, et kokkusaamine lasi juba plahvatamas olnud katlast suurema surve välja. Usk sõna leevendavasse jõusse lasi korraks arvata, et kui juba ühe laua taga, ei saa ka üksmeel kaugel olla.