Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/28/1459504t1h6a6b.jpg)
Uus ajakiri Elu Lood, mis ilmus äsja ajakirja Eesti Naine kvartalilisana, tekitab minus tunde, et olen seda juba lugenud … ligi 20 aastat tagasi. Ei, et ma olen seda ajakirja lausa ise teinud!
Nimelt 1990. aastate algul, kui paber oli veel valgem ja trükimust mustem ning kauboikapitalismi viljastavates tingimustes tekkis Eestis üha uusi meediaväljaandeid, mis istusid viksilt reas nagu sõnavabaduse pääsukesed traatidel, vilistades «vidiit, vidiit, mina tulin!». Mõnes mõttes oli sellal ajakirjanduse kuldaeg: avaliku elu tegelased olid veel meedia poolt läbi nätsutamata ja valmis ennast avama, et pajatada infot, mis lugejate jaoks oli uus ja avastamisväärt.