Esimene vasikas ei läinud aia taha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aime Jõgireporter

21. november 2012, 00:00

Hiirepiimalüpsik kaob Sulev Kõksi näppude vahele ära, aga nii selle hoidmise kui ka lüpsmisega saab hakkama Tartu Maaülikooli spetsialist Marilin Ivask. Erilisi hiiri aga, kellelt erilist piima lüpsta saab, on vaja selleks, et tulevikus annaksid sellist piima ka lehmad, kes kasvavad kloonvasikast. Esimene kloonvasikas on sündinud! Foto: EMÜ

Eesti Maaülikooli suurloomakliinikus sündis 8. septembril punast karva valge lauguga kloonvasikas, kes oli rõõmus ja terve ning hea isuga, kuid ometi haigestus ning teisel elunädalal paraku suri.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma ütles, et sellest hoolimata on kloonjärglase sünd Eestimaa pinnal siiski teadussaavutus, mida ei maksa alahinnata.

«See on tõestus sellest, et tehnoloogia, mille oleme väikeste juppide kaupa laboris mitme aasta jooksul kokku pannud, toimib. Esimene vasikas on küll läinud, kuid meie oskused jäävad alles. Me oleme võimelised elusa kloonjärglase saama,» sõnas ta.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles