/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2012/11/20/1443924t1he7e3.jpg)
Jõukamad vallad täiendavad politseikaitset ka turvafirmadelt patrullteenuse ja avaliku korra hoidmise sisseostmisega. Pooldavad sellist koostööd mõlemad, nii vald kui ka turvafirmad, seaduse silmis võib aga olla tegemist kahtlase ettevõtmisega.
Vallad tahavad turvafirmasid korda hoidma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõnikord piisab ka sellest, et sõidan mööda ja naglad jooksevad laiali,» muigab turvafirma G4S turvamees Valdo Pajumaa. Tema tööks ongi autoga mööda Saue linna patrullimine, nädala sees kaks korda ringsõit päevas, nädalavahetustel tihedamalt. Saue on Pajumaa sõnul rahulik koht, kus midagi hullu ei toimu – ainult kohalikule lauluväljakule kipuvad noored soojemal ajal kogunema ja seal tuleb siis asjadel aeg-ajalt silma peal hoida. Samamoodi vastavad ka tänaval kohatud sauekad: muigavad, kehitavad õlgu, jah, nad teavad, et linnavalitsusel on turvafirmaga leping, jah, nad näevad turvafirma autot mööda sõitmas, aga muidu on kõik korras ja midagi erilist pole silma jäänud.
Pajumaa ise on samuti kohalik, lisaks aastatepikkune töö turvafirmas, nii teab ta üsna täpselt, kus mis toimub. Lisaks Sauele nimetab Pajumaa turvaliseks kohaks ka Sakut (Saku vallal on samuti leping G4Siga), Laagri on kah enam-vähem, natuke rohkem on väljakutseid aga Sauest kümnekonna kilomeetri kaugusel asuvasse Keilasse. Kuigi ka Keilas sõidab ringi eraldi G4Si patrull, siis vahel kutsutakse abiväge ka kaugemalt, ka Pajumaa ise on sinna appi sõitnud. Ei tähenda see siiski seda, et Keila oleks nüüd kes teab mis hirmus kant. Asi on pigem selles, et Keila on natuke suurem, natuke rahvarohkem, natuke rohkem pubisid ja kõrtse, natuke rohkem noori ja nii ka rohkem joomist ning kõike muud, mis sellega kaasneb. Intsidendid, millest räägitakse, on siiski pigem stiilis, et keegi viskas akna katki, noored üürgavad tänaval, keegi nõuab tanklast pärast kella kümmet alkoholi.
«Mulle tundub küll Keila turvaline,» ütleb näiteks Keila elanik Tiit Birkan. «Keilas olen kolki saanud ainult ühe korra. See oli aastal 1957, tulin Siberist ja asusin Keilasse elama, kui üks kamp kallale tuli.» Viimastest aastatest meenub Birkanile ainult paar juhtu, ükskord tänaval pärast pidu laulda karjunud punt noori ja üle-eelmisel talvel pidas tema poeg kinni keldrisse tunginud murdvarga. «Siis ei tulnud aga keegi kohale, varas tõmbas ennast lahti ja poiss ei hakanud öösel lumega teda toasussides mööda tänavaid taga ajama,» räägib Birkan.
Sauel korrakaitse eest vastutav abilinnapea Kalev Israel võtab kahe naaberlinna turvataseme võrdluse kokku: «Meil visatakse pudelid ja prügi maha, Keilas viskavad pudeli vahel aknasse.»