/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2012/11/19/1441726t1h18e6.jpg)
Eesti peakonsulaadi kinnitusel üritas kodanik Austraalias elamise pikendamiseks immigratsioonivõime üle kavaldada, vahetades ametlikult nime ja küsides uut viisat, nagu oleks tegu hoopis teise inimesega.
Austraaliasse jäämiseks uue nime võtnud eestlane jäi vahele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skeemi kasutamise mõte on hiilida mööda Austraalia poolt töö- ja puhkeviisadele (Working Holiday Maker - WHM) kehtivast ajapiirangust.
Tegemist on Eesti ning mitme muu riigi noorte seas äärmiselt popi võimalusega veeta Austraalias puhates ja töötades aasta või paar. Vastav viisa väljastatakse 18-30aastastele noortele kokku maksimaalselt kaheks aastaks, pikemaks ajaks pole töö- ja puhkeviisat võimalik saada.
Eesti Sydneys asuva Austraalia peakonsulaadi peakonsul Triinu Rajasalu ütles Postimehele, et Eesti kodanike puhul on kindlalt teada üks nimemuutmise võtte kasutamise juhtum, kuid neid võib olla rohkem. «Selline skeem on Austraalia võimudele teada ja sellega tegeletakse väga põhjalikult,» lausus Rajasalu.
Eesti on peakonsuli sõnul osutanud Austraalia võimudele juhtumi asjaolude selgitamisel abi.
Tõenäoliselt on kirjeldatud juhtum hetkel Austraalias alles uurimisjärgus. Mingeid detaile selle kaasuse kohta Eesti ega Austraalia võimud Postimehele ei avaldanud.
Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti pressiesindaja Lancia Jordana ütles Postimehele, et ameti poliitika on mitte kommenteerida käimasolevaid uurimisi ja konkreetseid juhtumeid.
Ühelegi Eesti kodanikule viimase kahe aasta jooksul WHM viisaga seoses Austraalias süüdistust esitatud ei ole, kinnitas ta. Üldiselt on Eesti kodanikest selle viisa kasutajate käitumine Austraalias olnud seadustekohane.
Eesti on seni ainus Kesk- ja Ida-Euroopa riik, kellel on Austraaliaga töö- ja puhkeviisade leping.