Keskerakonnale annetanu: kõigega kaubeldakse

Seitse aastat tagasi oli küll üsna jõukas aeg, kuid 200 000 krooni oli väga suur raha. Andsite selle Keskerakonnale, kuigi olite annetamise ajaks juba erakonnast välja astunud. Miks küll?

Olin Tartus ettevõtja ja see polnud ainult minu raha. See oli meil kamba peale kokku kogutud ja meil olid omad huvid. Soovisime Tallinnas üht-teist läbi viia ja seetõttu annetasime.

Sel hetkel, ühel vähestest Keskerakonna ajaloos, olid nad koos Rahvaliidu ja Reformierakonnaga riigis võimul. Edgar Savisaar juhtis majandusministeeriumi. Kas saite, mida soovisite?

Kui raha annetasin, läksid mõned kuud mööda ja maksuamet võttis minu ette. Pidin kaks tundi aru andma, miks ma andsin ja kust raha võtsin. Uurisid ja puurisid, said kõik vastused, kõik oli korras.

Seoses praeguse rahastamisskandaaliga olen selle kõige peale väga palju mõelnud. Kui Silver Meikar kõik ausalt ära rääkis, oli hetk, mil prokuratuur kutsus, et tulge, rääkige. Ka minul käis see mõte peast läbi, aga ma ei saanud minna, kuna oleksin pannud oma äripartnerid tule alla.

Aga oleks, mida rääkida?

Episoodiliselt.

Tol 2005. aastal annetades lootsite oma tegemistes erakonna abile ja vastutulelikkusele. Kas saite seda? Kellega üldse läbi räägitakse?

Mina läbirääkimiste juures ei olnud. Erakonnas aga öeldakse, et anna meile raha, siis tagame vajalikud rendipinnad, detailplaneeringud, seaduste silumise, linnavõimu, võimu riigis. Kõigega kaubeldakse. Minu vahe Meikariga on see, et tema andis võõrast raha, mina andsin oma.

Kas saite, mis teile annetuse eest lubati?

Mitte päriselt. Mul oli annetusega seotud ka kius. Kui annetuse tegin, olin erakonnast tegelikult lahkunud, kuna minuga käituti väga halvasti.

Asi oli selles, et Savisaarel oli vaja oma kunagine pinginaaber Aadu Must panna kontrollima Tartu organisatsiooni, mille oli tegelikult üles ehitanud Tõnu Kauba. Aga Kauba oli Savisaarele ebamugav. Läks võitluseks ja konflikti maandamiseks. Edgar käskis, Edgar ei palu, et ma võtaksin üle Tartu organisatsiooni juhtimise.

Olin aga tollal Andrus Ansipi Tartu linnapeaks olemise ajal linnaametnik ja vastasin, et nii ei sobi, kuid Edgar vastas: ära põe. Ta võttis kõne Ansipile, ütles, et ärgu kiskugu linnaametnikku, las ta olla keskerakondlane, ja Ansip leppis. Ma juhtisin küll Tartu osakonda, kuid võitlus käis edasi.

Ma ei tea, kas IRLis või Reformierakonnas on ka nii, aga Keskerakonnas peavad kõik positsioonil – riigikogus, volikogus, nõukogudes – olevad keskerakondlased maksma erakonnale kümme protsenti töötasust. Tartu prominentsed keskerakondlased olid ka nõukogude liikmed, mina Tartu laululava omas ja ei andnud erakonnale mitte kümme protsenti, vaid kogu nõukogu tasu 1200 krooni, et olla piirkonna juhina eeskujuks.

Kui nõudsin teistelt, et kui mina annan sada protsenti, andke teie erakonna jaoks kümme protsentigi, hakati mind süüdistama. Siis nägin, et Edgar on mind tanki visanud ja võitlus Musta-Kauba vahel käib edasi. Asi läks hapuks ja lahkusin erakonnast.

Annetus oli kiusu näitamine. Toonane peasekretär Kadri Simson (tollal Must – toim) veel helistas ja küsis, et keegi Peeter Taim on annetanud suure summa, et oled see ikka sina. See oli ärategemise rõõm.

Loe täispikka intervjuud Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!