/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/08/11/219738t1hde39.jpg)
Eesti võiks sarnaselt Poolaga taotleda vaatlejastaatust Arktika nõukogus, et hoida end kursis arengutega Kaug-Põhjas ning sealsete osapoolte tegevusega, leitakse täna tutvustatud rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse raportis.
Raport: ka Eesti peaks Arktika suhtes huvi üles näitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti ei ole kuidagi Arktikaga territoriaalselt seotud ja meil justkui ei peaks seal olema mingisuguseid huve,» rääkis riigikogu väliskomisjoni tellimusel valminud raporti «Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani» üks autoritest, RKK teadur Riina Kaljurand.
Samas muutub Kaljuranna sõnul Arktika teema järjest olulisemaks nii transporditeede, mis lihtsustavad kaubavahetust, kui ressursside mõttes.
«Need majanduslikud huvid ja ressursid, mida Arktika pakub, tekitavad sinna piirkonda sõjalise momendi, igaüks hakkab oma territooriumi kaitsma,» seletas ta.
«Miks peaks Eesti vaatleja staatust taotlema? Tegime ettepaneku sellepärast, et Eesti üritab oma koostööd põhjalaga tihendada,» vastas Kaljurand. «Kui Norrast saab üks transporditee Euroopasse ja Arktika kaudu hakkab kaup läbi Norra tulema, siis ta muutub ka meie jaoks regionaalseks teemaks. See aitaks meil tihendada koostööd põhjalaga ja neid erinevates foorumites toetada.»
Ta märkis, et Eesti jaoks oleks see julge samm ja me saaksime mingisuguse ülevaate Arktikas toimuvast. Arktika nõukogus on olemas püsiliikmed ja ajutised liikmed, kes võetakse teatud ajaperioodiks, näiteks mingisuguse ürituse raames. Lisaks on vaatlejad.
Praegu saame Kaljuranna sõnul osaleda läbi Euroopa Liidu, kuid Euroopa Liidu poliitika Arktika suunal olevat väga ebamäärane.
Raportis on kirjas, et kümne aasta perspektiivis peab Eesti olema valmis kas toetama või lihtsalt hindama Põhjamaade positsioone Kaug-Põhjas.
«Ma arvan, et seda hakatakse küsima meie käest kümne aasta pärast ja sellest saab teatud poliitiline kapital,» rääkis ta. «Kui seal on mingisugused huvigrupid, siis on meil ilmselt siiski põhjust toetada põhjala riike.»
Kaljurand tõdes, et nõukogusse vaatlejaks saamine on üsna raske ja vaevalt meid otseselt oodatakse. «Ma arvan, et see tuleks neile pigem üllatasena. Samas üllatusime ka meie, kui saime teada, et Poola on seal vaatleja,» lisas ta.