Küüt: minu korraldused jäeti täitmata

Eile, päeval, mil politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüdil täitus 22 aastat sisejulgeolekuvaldkonnas töötamisest, esitas ta siseministrile ametist tagasiastumise avalduse.

Ajakirjandus on teid selle looga seoses kõvasti kritiseerinud, mina kaasa arvatud. Mis te enda kaitseks ütlete?

Just täna täitub mul 22 aastat töötamist selles süsteemis. Olen kogu oma karjääri vältel lähtunud teadmisest, et politsei peab oma tööd tehes lähtuma seadustest, inimlikkust ja põhiväärtusi arvestades. Ma olen selleks väga kõvasti vaeva näinud. Eks siin selline asjade ühte patta panek loobki olukorra, kus organisatsioon saab liiga palju kriitikanooli. Ja kahjuks on mõistlik ja otstarbekam astuda selles olukorras tagasi.

Meil on aastas kuni 250 juurdlust, mille materjalid pean üksipulgi läbi lugema. Vastava struktuuriüksuse juht vaatab need otsused samuti läbi ja teeb oma ettepanekud karistamise kohta. Jah, Aldis Alus, Ida prefekt, tegi distsiplinaarjuurdluse põhjal mulle ettepaneku mitte karistada (liiklustalituse juhti Alvar Ottokari – R. B.). Jah, minu silmis oli fookus selles, et tegelikult tuleks see juht sellest üksusest vabastada, sest noomitused ei taga, et ta sealt ametist ära viiakse.

Aldise ettepanek oli teistsugune, ja see oli ainus koht, millega ma seal temaga nõustusin. Ülejäänud asjade osas tegin ma oma kindlad ettepanekud, kaasa arvatud see, et kiiruseületamise eest karistada saanud 178 isiku trahviotsus tuleb tühistada. Minu otsuses oli selgelt kirjas, kes sellega probleemiga tegelema peaks.

Ja mitte midagi ei juhtunud?

See oli nüüd, jah, probleemkoht. Mina sain sellest teada tegelikult siis, kui meedia kaudu see asi välja tuli. Nüüd oleme alustanud ise sisejuurdlust, uurimaks, mismoodi need ettepanekud tähelepanuta jäid. Seal olid mitmed ülesanded, mida oli vaja täita – kuidas seda olukorda lahendada, arutada sealse korrakaitsetalituse juhtimist. Kõik need asjad pidid käima minema. Aga ei läinud. Selle süü peabki juurdlus nüüd välja tooma.

Me vaatame mehhanisme laiemalt. Samamoodi ka distsiplinaarjuurdluse sisu. Mul on küsimus, et mis sorti materjale peadirektori lauale pannakse, mis järeldused seal on ja kuidas nende ettepanekute üle hiljem järelevalvet tehakse.

Seda distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet lugedes oli ju sekundiga selge, et Ida prefektuuris on toimunud tõendite võltsimine ehk kriminaalkuritegu.

Jah, seda ma küsisin ka täna sisekontrollilt üle. Et miks neid asjaolusid seal juurdluses välja ei toodud. Jah, ma tunnistan, et selle sisejuurdluse menetluse kvaliteet oli probleemne.

Kus see viga sisse tuli?

Ida prefektuuris.

Loe täispikka intervjuud Postimees Plussist!