Eesti ja Vene seadusandjad hakkavad koostama ühist tegevuskava

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas, et Eesti seadusandjad võtsid Vene kolleegide ettepaneku vastu ning et kohtumine toimub aprillikuus.

Vastates BNSi küsimusele, miks piirikõneluste jätkamine tuli päevakorda ja osutus aktuaalseks just praegu, ütles Margelov, et ei pea seda millekski ootamatuks, vaid pigem millekski kauaoodatuks. «Minu tunnetuse kohaselt on kujunenud selline poliitiline reaalsus, mis võimaldab meil edasi liikuda,» sõnas ta. «Ilmselt on erinevatel tasanditel kogunenud kriitiline mass, mis lihtsalt nõuab seda, et täitev- ja seadusandlikud võimud teeksid oma kodutööd.»

«Pärast seda, kui olles lõpetanud kolmsada aastat kestnud kõnelused, suutsid Venemaa ja Hiina allkirjastada ja ratifitseerida riikliku piirilepingu, ei näe ma reaalseid raskusi, mis võiksid takistada meil seda teha oma Balti naabriga,» osutas Margelov. «Ma lihtsalt arvan, et on küpsenud nii poliitilised kui ka majanduslikud tingimused selleks, et me saaksime tõepoolest juriidilisel tasemel kinnistada selle positiivse pagasi, mis on meie kahepoolsetes suhetes juba kogutud.»

Vene seadusandja sõnul ei piirdu Venemaa ja Eesti vahelised suhted üksnes kaubanduse ja turismiga – edukat koostööd teevad ka diplomaadid humanitaarvallas, viitas Margelov Vene ja Eesti meremeeste hiljutisele vabastamisele pantvangist.

Küsimusele, milline seis valitseb piirikõnelustel praegusel hetkel, vastas Margelov, et seadusandjad andsid täitevvõimudele poliitilise impulsi. «Praegu toimuvad konsultatsioonid välisministeeriumide tasemel, nende sisu on selles, et kooskõlastada sõna otseses mõttes sõna-sõnalt, täht-tähelt lõplik tekst, mis tuleb lõpptulemusena allkirjastada,» selgitas ta.

Margelov tähtsustas regioonidevahelisi sidemeid ning nimetas neid stiimuliks, mis on 20 aasta vältel Eesti-Vene suhteid toitnud. Ta osutas, et regioonidevahelised suhted ei kaasa üksnes Eesti traditsioonilisi partnereid, näiteks Leningradi ja Pihkva oblastit, vaid ka Kaluuga oblastit ja teisi regioone.

Margelovi sõnul on praegu ettevalmistamisel terve dokumentide pakett, mis puudutab Eesti-Vene suhteid, kaasa arvatud topeltmaksustamise vältimise leping, transpordi-, taristu-, piiriülese koostöö lepingud.

Seadusandja kinnitusel on mõistetav, et Eesti sadamad on Venemaa majanduse jaoks endiselt väga huvipakkuvad, kuna mitmete keemiatoodete ümberlaadimine ei ole seni Venemaa sadamates võimalik, ning seetõttu jääb mitmete Venemaa suurettevõtete jaoks peamiseks ühenduslüliks endiselt Sillamäe sadam.

«Piirilepingu allkirjastamine annab uue impulsi meie majandussidemete arengule. Eesti on Euroopa Liidu osa, aga EL on Venemaa suurim kaubanduspartner,» tõdes Margelov.